Erinevalt varasemale mägiaiale, on uues aias taimi ka metsavööndist ning esindatud on rikkalikum kogus alpitaimi. Mägiaed avati esimest korda 1970. aastal. Selleks, et haruldased taimed sujuvalt kasvada saaksid, tuli Mägiaia rekonstrueerimisel eriti hoolsalt jälgida kallakuid ja paekivi müüri ladumise spetsiifikat.

"Ehitusliku poole pealt võib öelda, et Tallinna Botaanikaaia eripäraks on kohaliku ehitusmaterjali kasutamine, seda päris algusest peale ehk siis kohalik paekivi, mis annabki talle ilusa heleduse, ja just paigapealse reljeefi ära kasutamine selle mägiaia loomisel," selgitas botaanikaaia direktor Urve Sinijärv.

Mägiaeda hakati taimi istutama juba eelmisel suvel. Kõige keerulisem oli neile vajalike kasvutingimuste loomine.

"Kindlasti päikeseline, tuultele avatud ja maapind peab kindlasti olema vett hästi läbilaskev," rääkis botaanikaaia mägitaimede kollektsiooni vanemaednik Krista Kirotar.

Just sellist kliimat armastab ka kuulsaks lauldud alpi jänesekäpp ehk eedelveiss, mis praegu näeb veel üsna tagasihoidlik välja.

Kirotari hinnangul on kõige haruldasem taim mägiaias kuradiküüs. "Ma olen näinud teda looduses, Alpides kasvamas, lubjakivi kaljueendil ja ta tekitas imestust. Tema leidmine tekitas imestust ka botaanikutes," ütles Kirotar.

Mägiaiast tõotab tulla Tallinna Botaanikaaia üks õie- ja värviküllasemaid paiku.

Tallinna Botaanikaaia mägiaias on kokku üle 700 haruldase taime, millest paljud puhkevad õide jaanipäevaks.

Istutustööd mängiaias veel jätkuvad ning tulevikus kasvab seal enam kui 1000 mägitaime.