Ministeerium ei näe raadiolubade konkursi tingimuste suunatuses probleemi

Autor/allikas: Karin Koppel

Raadiolubade konkursi tingimustes oli maakonniti välja toodud, millist muusikastiili peab loa saaja mängima ja kui palju sõnasaateid edastama ning see kattus juba tegutsevate raadiojaamade huvidega, kuid kultuuriministeeriumi kinnitusel on tegu tavapärase praktikaga ja konkurss ei olnud kallutatud.

16. mail kuulutas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) välja 13 regionaalse raadioloa konkursi, mis peaks andma võimaluse laienemiseks nii praegustele raadiotegijaile kui ka uutele tulijatele.

Konkursi korraldas TTJA koos kultuuriministeeriumiga, kes on kehtestanud raadiolubadele hulga kõrvaltingimusi, näiteks sõnasaadete osakaal programmis, nende keel, peamine sihtrühm ja Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal.

31. mail lõppenud konkursi tingimused nägid maakonniti ette, millist muusikastiili eelistavale kuulajale peab raadioloa saanud jaam olema suunatud ning need tundusid andvat eelise jaamadele, kes juba Eestis tegutsevad.

Näiteks levipiirkonnas number 5 ehk Jõgevamaal nägid konkursitingimused ette, et raadioprogrammi peamine sihtrühm on vanema popmuusika keskset programmi eelistav raadiokuulaja ning just selles piirkonnas ei levi praegu raadio Elmar. Niisuguseid kokkulangevusi on konkursitingimustes veelgi.

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ütles ERR-ile, et konkursi tingimused olid suunatud, kuid mitte kallutatud.

"Need olid suunatud tulemusele ja see praktika ei erine varasemast," lausus ta "Raadiolubade protsessis, kuidas tingimusi ette valmistati ega tingimustes endas, ei ole midagi erakordset. Alati on neid kokku pandud sarnase protseduurikaga, läbi räägitud erinevate huvipooltega ja koostatud vastavalt sellele tingimused, et tagada mitmekülgset meediapilti."

Raudsepa sõnul on alati konkursitingimustes žanrilised ootused võimalikele raadiojaamadele ja kui vaadata üldarvu – 13 piirkonnale esitatud üle 30 taotluse – ei saa öelda, et konkurss oleks erakordselt vähene.

Raudsepp möönis, et ministeeriumil on protsessi selgitamisel kindlasti tööd teha, aga praegu suuri muudatusi protsessis plaanis ei ole.

Asekantsleri kinnitusel ei ole siin ei rikkumist ega valemängu: kedagi pole teistele eelistatud ega kedagi võimalustest kellegi pahatahtlikkuse tõttu ilma jäetud. Konkursitingimused olid koostatud, pidades silmas repertuaari ja meediapildi tasakaalustatust.

"See on väga keeruline ülesanne, kuna neid piirkondi on piiratud hulk ja levi on piiratud ressurss. Kui müüksime need load maha oksjonil, mis võib tunduda väga läbipaistev, saavutaksime väga kiiresti tõenäoliselt väga suure raadiojaamade koondumise ühe omaniku kätte, kellel on kõige rohkem raha," lausus ta.

Raudsepp lisas, et eesmärk on mitmekülgne meediapilt ja erinevad raadiojaamad, et oleks tagatud elanike informeeritus. "Tegemist ei ole päris tavalise riigihanke või oksjoniolukorraga. Vähemalt nii ei ole seadusandja seda kunagi mõelnud," sõnas ta ja lisas, et kindlasti saab seda protsessi paremaks muuta.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kelle otsustada on konkursi tühistamine või jätkumine, ei kavatse sellele pidurit tõmmata.

"Hetkel ei ole TTJA-le teatavaks saanud asjaolusid, mis tingiks konkursi tühistamise," jäi TTJA esindaja Aap Andreas Rebane teema kommenteerimisel napisõnaliseks.

Eesti Ringhäälingute Liidu tegevjuht Hanno Kindel ütles, et konkursi kohta hinnangute andmiseks tuleks kõigepealt oodata ära raadiolubade üle otsustava komisjoni kokku kutsumine, seda pole aga praegu veel tehtud.

"Vara on veel rääkida ühest ainsastki otsusest, rääkimata põhjapanevatest otsustest," lausus ta.

Kindla sõnul peab kultuuriministeerium mingit poliitikat ajama ning nad on oma teatud seisukohad esitanud, seejärel aga võtab komisjon need teadmiseks ja teeb otsuse.

"Mida komisjon otsustab, see on meie enda pädevuses sada protsenti," lausus ta.

Millal raadiolubade üle otsustav komisjon kokku tuleb, ei ole veel paika pandud. Komisjoni juhib Ulrika Paavle TTJA-st ning sinna kuuluvad Andres Jõesaar kultuuriministeeriumist, Mati Kaalep Eesti Autorite Ühingust, Hanno Kindel Eesti Ringhäälingute Liidust, Ragne Kõuts-Klemm Tartu Ülikoolist ning Helen Rohtla ja Peeter Sookruus TTJA-st.

Uued tegevusload hakkavad kehtima tänavu augustis või septembris ning kehtivad kuni 16. novembrini 2024, mil lõpeb ka seni väljastatud raadiolubade kehtivus.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: