Sõja 107. päev: Ukraina sõjaväeluure hinnangul suudab Venemaal sõdida veel aasta aega
Ukraina Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Valentõn Reznitšenko sõnul on riigi keskosas asuv Krõvõi Rihi linn praegu pideva Vene vägede tule all. Külad ja linnad on täis kassettlahingumoona ning probleem on gaasi, elektri ja veevarustusega. Severodonetskis käivad ägedad linnalahingud.
Oluline 10. juunil kell 22.40:
- Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik kordas, et Ukraina ei anna sentimeetritki oma territooriumist Venemaale, rõhutades, et Ukraina vajab hädasti raskerelvi juurde;
- Ukraina ja Venemaa vahetasid 11. korda sõjavange;
- Mariupoli linnapea sõnul võivad linnas olla kümned inimesed nakatunud koolerasse, kuna surnukehadest ja prügist satuvad mürgid vette, mida inimesed joovad;
- Ukraina sõjaväeluure esindaja sõnul suudab Venemaa sõdida veel maksimaalselt aasta;
- Ukrainas loodi kommunismi ja venestamise mõjude eemaldamise nõukogu;
- Ühendkuningriigi luure sõnul ei suuda Venemaa Ukrainas okupeeritud aladel tagada puhta vee, kanalisatsiooni ja interneti kättesaadavust;
- Viimase 24 tunni jooksul tõrjusid Ukraina kaitsjad seitse vastase rünnakut Donetski ja Luhanski oblastis;
- Vene väed kandsid Ukraina kaitsejõudude peastaabi sõnul viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Bahmuti kandis ;
- jätkuvad ägedad lahingud Severodonetskis;
- ISW: Vene vägedel on raskusi Siverski Donetsi jõe ületamisel;
- Krivõi Rihis hukkus Venemaa suurtükitules kümneid tsiviilisikuid;
- Zelenski abi: Ukraina kaotab kuni 200 sõdurit päevas, Kiiev ei ole valmis rahukõnelusi jätkama;
- Zelenski: sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile;
- Macron lubas kõnes Zelenskiga, et Prantsusmaa jätkab Ukraina toetamist, ka raskerelvade saatmist.
Zelenski nõunik: me ei loovuta sentimeetritki oma territooriumist
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Ihor Žovka kordas Bloombergile antud intervjuus, et Ukraina ei anna sentimeetritki oma territooriumist Venemaale.
"Me ei anna oma territooriumit ära, me ei loobu sentimeetristki, eriti Donbassis. Venemaa on kõik sinna paisanud - ma ei väsi kordamast, et Ukraina vajab kiiresti raskerelvade tarneid," ütles Žovka.
"Ma kordan Donbassi tähtsust Ukraina jaoks. Me loodame relvastuse osas Saksamaa, Prantsusmaa, samuti Hispaania abile. Me ei räägi nende võimete ohustamisest, me vajame lihtsalt nende ülejääki. Laovaru, aegunud tehnikat. Meie jaoks on see väärtuslik," rääkis nõunik.
Tõkestatud teraviljaekspordist rääkides ütles Žovka, et Ukraina on valmis vilja riigist välja saatma, kasutades enda või kolmandate osapoolte laevu. "Aga me ei usalda Venemaad. Me vajame relvarahu ja garantiisid. Me oleme valmis. Siiani ei ole meie jõupingutustest aga piisanud," lisas ta.
Ukraina ja Venemaa vahetasid 11. korda sõjavange
Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi sõnul vahetasid Ukraina ja Venemaa alates 24. veebruari invasioonist reedel 11. korda sõjavange.
Neli venelast vahetati viie ukrainlase vastu. Kim ütles, et üks vabastatud ukrainlastest oli kohaliku küla vanem Oleh Põlõpenko, kelle Vene väed tema sõnul 10. märtsil röövisid.
Linnapea: surnukehad mürgitavad Mariupoli vett
Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko, kes enam ise linnas ei viibi, ütles, et Mariupolis on tõendeid koolerapuhangust ning kümned inimesed võivad olla haigestunud.
"Mariupolis on palju surnuid. Nad ei ole ära koristanud nende inimeste surnukehi, kelle nad pommitamistes tapsid. Paljud surnukehad on jätkuvalt rusude all. Probleemi süvendab prügiveo puudumine - see süsteem pole veebruarist alates toiminud," rääkis Boitšenko.
Ta lisas, et olukorra teeb hullemaks suvine soojus, samuti see, et hoovihmad rikuvad ajutisi matmispaiku. Lisaks pole linnas toimivat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.
"Saadud segu voolab jõgede ja kaevude suunas, kust inimesed seda vett võtavad ja kasutavad. See vesi on juba mürgitatud. See on juba levinud kogu linnas. Okupatsioonivõimud viivad linna vett, kuid mitte piisavalt. Inimesed lähevad ikkagi kaevude juurde ja võtavad seda mürgitatud vett," rääkis Boitšenko.
Tema sõnul on kasutusel meetmed, millega püütakse vältida koolera levikut Ukraina teistesse piirkondadesse. "Mariupolist Ukraina kontrolli all olevatele aladele minevaid inimestel testitakse koolerasümptomeid," ütles ta.
Ukraina luure: Venemaal on võimekust sõda pidada ainult aasta
Ukraina sõjaväeluure esindaja Vadim Skibitski teatel suudab Venemaa jätkata sõjategevust ainult aasta aega. Piiravaks on majanduslikud ressurssid. Seega võib Venemaa soovida konflikti külmutamist, et lääs osadest sanktsioonidest loobuks, et siis hiljem taas Ukrainat rünnata.
Samuti on venelastel sõjaväeluure hinnangul otsa saamas täppisraketid. Venemaa on teinud viimasel nädalatel vähem raketirünnakuid ja kasutab nüüd vanemaid Kh-22 rakette, mida kasutas Nõukogude Liit 1970. aastatel.
Ukraina loob venestamise mõjude eemaldamise nõukogu
Ukraina kultuuri ja informatsioonipoliitika minister Oleksandr Tkatšenko teatas kommunismi ja venestamise mõjude eemaldamise nõukogu rajamisest.
Nõukogus saavad olema esindajad kodanikuühiskonnast, ajaloolased, toimetajad, filmirezissöörid ja muuseumite juhid.
Tkatšenko pakkus välja, et samasugused nõukogud saaks moodustada ka kohaliku omavalitsuse tasandil
Ühendkuningriigi luure: Venemaa ei suuda okupeeritud territooriumitel tagada puhast vett, kanalisatsiooni ega internetti
Avaldatud luurekokkuvõtte järgi ei suuda venelased okupeeritud aladel tagada puhta joogivee, internetiühenduse ega telefoniliinide töötamist, Hersoni linnas on tõenäoliselt puudu ka ravimitest.
Eelmisel kuul tunnistas Vene presidendi administratsiooni pressiesindaja Dmitri Peskov, et Vene vägede kontrolli all olevatel aladel pole tihti elektrit, vett ega kanalisatsiooni.
Sõjaline olukord Ukraina kaitsejõudude peastaabi hinnangul
Ukraina kaitsejõudude peastaabi sõnul jätkasid Valgevene relvajõud, sh nende siseministeeriumi eribrigaad, manöövreid Valgevenes Gomeli regioonis, mis on piirialaks Ukraina loodepoolsetele Volõõnia ja Rivne oblastile.
Vene väed pommitasid miinipildujatega Seredina-Buda, Rožkovõtši, Senkivka ja Sopiši asulaid. Slobosjanski kandis võitlevad venelased 30 pataljoni grupi suuruse väega. Vene väed jätkavad Harkivi oblastis kaitsetegevust ning püütakse hoida okupeeritud territooriumi.
Slovjanski suunal ei teinud venelased uusi manöövreid ning valmistuvad tõenäoliselt hilisemalt uueks rünnakuks. Samuti ei olnud venelaste väed aktiivsed Lõmanis.
Lahingud Severodonetskis jätkuvad ning venelased püüavad edutult saavutada kontrolli kogu linna üle.
Venelaste edasitungikatsed Nõrkoves, Mõkolajivkas, Nahirnes ja Berestoves tõrjuti tagasi.
Ukrainlaste sõnul on Donetski ja Luhanski oblastitest sundmobiliseeritud meeste seas teada allumatusest sunnimeetoditest hoolimata.
Väidetavalt on Vene 1. armeekorpus keeldunud edasistest lahingutest peale Harkivist väljalöömist.
Viimase 24 tunni jooksul tõrjusid Ukraina kaitsjad seitse vastase rünnakut Donetski ja Luhanski oblastis ning hävitasid kümme tanki, seitse suurtükisüsteemi, neli soomustatud masinat, kolm soomustatud erimasinat, neli muud masinat ja ühe relvalao.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 900 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1409 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 3450 (+12);
- lennukid 212 (+0);
- kopterid 178 (+0);
- suurtükisüsteemid 712 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 222 (+6)
- õhutõrjesüsteemid 97 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 572 (+10);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2438 (+17);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 54 (+1).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Harkivi ja Bahmuti kandis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Vene väed pommitavad Harkivi tsiviiltaristut
"Ukraina relvajõud hoiavad oma positsioone põhja ja kirde pool," ütles Dnipropetrovski oblasti sõjaväelise üksuse juht Valentõn Reznitšenko.
"Kõige rohkem kannatavad Zelenodolski ja Šõrokivi kogukonnad. Kahjuks hukkus seal kuus inimest, hävis või sai kannatada 179 maja, kaks kooli, lasteaed ja haigla," rääkis Reznitšenko.
Samal ajal sai Harkivis Venemaa rünnakutes surma viis ja vigastada 14 inimest, teatas Harkivi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sõnjehubov.
"Täna ründas vaenlane Harkivi piirkonda, eelkõige asulaid põhja ja kirde pool," ütles Sõnjehubov ja lisas, et rünnakud tabasid Zolotšivi elumaju.
"Viis maja hävis. Vaenlane andis täna löögi ka Tšuhujivi linnaosale," ütles Sõnjehubov neljapäeval Ukraina rahvustelevisiooni otseülekandes.
Küsimusele, miks Vene sõjavägi tsiviilinfrastruktuuri tulistab, kuigi praegu ei ole Harkivi oblastis nähtavaid vastasseise Vene ja Ukraina armee vahel, vastas Sõnjehubov, et Vene väed koondavad oma tähelepanu tsiviilelanikkonna terroriseerimisele.
Jätkuvad ägedad lahingud Severodonetskis
Ukraina vägede sõnul jätkus neljapäeva hilisõhtul lahing Severodonetski linna pärast.
"Olukord on pidevalt keeruline. Meie kaitsjad hoiavad kaitseliini," ütles Ukraina idapoolse Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai rahvustelevisioonis.
Haidai süüdistas venelasi vale ja propaganda kasutamises Severodonetskis võidu nõudmisel.
"Venelased olid juba teatanud, et nad on linna vallutanud," ütles Haidai.
Severodonetski sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Strjuk ütles neljapäeval televisioonis, et käib pidev tänavalahing.
"Linna humanitaarolukord on kriitiline. Sild on tule all, seega on võimatu kaupa kohale toimetada. Veevarustus puudub," rääkis Strjuk.
"Ukraina relvajõud kontrollivad praegu umbes kolmandikku linnast," lisas ta.
Haidai ütles, et naaberlinnas Lõssõtšanskis otseseid lahinguid ei toimu, kuid ta süüdistas Vene vägesid piirkonna tugevas tulistamises.
ISW: Venemaa teeb väikesi edusamme Slovjanski põhjaosas, kuid on silmitsi raksustega linna ründamisel
Washingtonis asuv mõttekoda ütles oma 9. juuni värskenduses, et Vene vägedel võib Slovjanski ründamisel tekkida raskusi, kuna neil seisavad Siverski Donetsi jõe ületamisel ees taktikalised väljakutsed.
Vene sõdurid peavad edukalt ületama jõe Slovjanskist põhjas ja ida pool (Raihorodoki ümbruses), et linna poole liikuda.
Zelenski: sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile.
President Volodõmõr Zelenski ütles õhtuses kõnes, et Ukrainal on "mõned positiivsed arengud Zaporižžja piirkonnas, kus meil õnnestub okupantide plaanid lõhkuda". Üksikasju ta ei avaldanud.
Olukord Ukraina rinnetel püsib suuremate muutusteta, lisas Zelenski öises telepöördumises.
President puudutas oma pöördumises juba ka sõjajärgset aega, kinnitades, et sõja võitnud Ukraina peab kohe üle minema läänelikule majandus- ja valitsemisviisile, kus pole kohta korruptsioonil, hallil asjaajamisel ja varimajandusel.
Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles neljapäeval, et olukord Severodonetskis on "äärmiselt keeruline" ja Vene väed koondavad piirkonda kõik oma jõud.
"Nad ei säästa oma inimesi, nad lihtsalt saadavad mehi nagu kahuriliha... nad tulistavad meie sõjaväelasi päeval ja öösel," ütles Danilov intervjuus Reutersile.
Zelenski abi: iga päev tapetakse rindel 100–200 Ukraina sõdurit
Mõhhailo Podoljak ütles, et Ukraina vajab sadu lääne suurtükiväesüsteeme, et saavutada võrdsus Venemaaga Donbassi idaosas. Ta ütles ka, et Kiiev ei ole valmis Moskvaga rahukõnelusi jätkama.
Ukraina vägesid pommitatakse lakkamatult, kuna Vene väed üritavad kogu Donbassi oma kontrolli alla võtta.
"Vene väed on rindele paisanud peaaegu kõik, mis pole tuumaenergia, sealhulgas raskekahurvägi, raketiheitesüsteemid ja lennukid," ütles Podoljak. Ta kordas Ukraina üleskutset lääneriikidele saata rohkem relvi, sest Ukraina suure kaotuste määra põhjuseks on Venemaa ja Ukraina armee pariteedi puudumine.
Macron: Prantsusmaa on valmis rahuldama Ukriana vajadusi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid neljapäeval toimunud kõne ajal humanitaar- ja sõjalist toetust.
Prantsuse valitsuse avalduse kohaselt ütles Macron, et tema riik on valmis rahuldama Ukraina vajadusi, sealhulgas raskerelvastuse osas.
Macron küsis Zelenskilt vajaduste kohta nii sõjalise varustuse, poliitilise ja rahalise toetuse kui ka humanitaarabi osas.
Avalduses öeldakse, et kaks liidrit leppisid kokku kontakti jätkamises, eriti arvestades, et Euroopa Komisjon kavatseb jätkab Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise kursil.
Toimetaja: Margitta Otsmaa, Allan Aksiim
Allikas: CNN, BBC