Valitsussektori puudujääk oli aprilli lõpuks üks protsent SKP-st

Aktsiiside laekumine aprillis.
Aktsiiside laekumine aprillis. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul oli aprilli lõpuks eelarvepuudujääk 335 miljonit eurot, mis on üks protsent aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk aprillis ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kõigil aasta neljal esimesel kuul olnud ülejäägis.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli aprilli lõpus 476 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis on 186 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli aprilli lõpuks tavapärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on nelja kuuga kasvanud tulumaksu laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 24 protsenti. Käibemaksu laekus nelja kuuga ligi 18 protsenti enam kui aasta varem. Selle peamine põhjus on viimase aja kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük ning tulud varadelt.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa positsioon oli aprilli lõpu seisuga positiivne – 41 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 20 miljoni euro võrra 35 miljoni euroni. Põhjuseks on sotsiaalmaksu laekumise taastumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus.

Töötukassa oli aprilli lõpus kuue miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 27 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Aprilli lõpuks oli ligi 5200 Eestisse saabunud sõjapõgenikke juba jõudnud ennast töötuks registreerida ning neist ligi 1100 olid ka perioodi lõpuks arveloleku lõpetanud, enamus läinud tööle.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli aprilli lõpus 100 miljonit eurot, mis on 2021. aasta nelja esimese kuuga võrreldes seitsme miljoni euro võrra kehvem tulemus. Aasta alguse ülejääk on kohalikel omavalitsustel rahandusministeeriumi teatel tavapärane. Eelmise aastaga võrreldes kehvemat tulemust selgitavad hinnatõusust tulenevad suuremad kulutused ning sõjapõgenike aitamine. Samas hoiab sektorit ülejäägis tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 13 protsenti suurem kui eelmise aasta nelja esimese kuuga.

Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes Autor/allikas: Rahandusministeerium

Aktsiiside tasumise kasvu veab alkoholiaktsiis

Aktsiiside tasumine kokku kasvas aprillis võrreldes eelmise aastaga 4,5 protsenti, kasvu vedas alkoholiaktsiisi tasumine. Teist kuud järjest on alkoholiaktsiisi tasumine võrreldes eelmise aastaga näidanud väga kiiret kasvu, olles aprillis 23,3 protsenti.

Viimaste kuude deklareerimine on hoogustunud peamiselt tänu meelelahutusasutustele kehtinud koroonapiirangute kaotamise tõttu. Kasv on olnud üldine nii jae- kui ka hulgimüügis. Lisaks on taastumas turism, mis eelmise aasta kevadel oli madalpunktis. Alkoholiliikidest tõuseb esile eelkõige kange alkoholi suurenenud deklareerimine, kuna just piirangute tõttu oli kange alkohol deklareerimine eelmisel aastal madal.

Kütuseaktsiisi tasumine suurenes aprillis 0,4 protsenti, kasvu pidurdas eelkõige diislikütus, mille deklareerimine küll kasvas, kuid tavapärasest tagasihoidlikumalt. Mootorikütuste müügi kasv kokku oli samuti marginaalses kasvus ning sedagi mõjutas diislikütus, mille hulgimüük vähenes 17,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Aprillikuu madalamad deklareeritud kogused viitavad eelmise kuu tavapärasest suurematele kogustele, mistõttu jätkus varem deklareeritud kütust kauem.

Alates veebruari lõpus sõjategevuse ägenemisest Ukrainas on diislikütuse müüdud kogused olnud deklareeritud kogustest väiksemad, mis võib viidata teatava reservi tagamisele. Mootorikütuste hinnatõus jätkus ka aprillis, kui bensiin kallines eelmise aastaga võrreldes 32,5 protsenti ja diislikütus 48,6 protsenti.

Tubakaaktsiisi tasumine on aasta esimestel kuudel olnud pigem tavapärasest vähesem ning seda vaatamata aasta alguse toimunud sigarettide ja suitsetamistubaka viieprotsendilise aktsiisimäära tõusule. Aprilli tasumine vähenes eelmise aastaga võrreldes 3,4 protsenti ning nelja kuuga ületab tasumine eelmise aasta taset 0,7 protsendiga.

Vähenemise peamine põhjus seisneb eelkõige sigaretikoguste vähenemises, samas kui sigaretipaki keskmine hind on kallinenud 4,6 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Sigarettidelt laekuv aktsiis moodustab üle 90 protsendi tubakaaktsiisi laekumisest ning muutused selles tubakatoodete kategoorias avaldab kohe mõju koondlaekumisele.

Riigieelarve kogukulu kasvas edasiantavate kulude ja tegevuskulude kasvu tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas tänavu aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 87,4 miljonit eurot ehk 8,4 protsenti, mistõttu aprilli kogukulude maht oli 1,13 miljardit eurot.

Kogukulu kasvu panustasid peamiselt edasiantavad maksutulud ja tegevuskuludest tööjõu- ning majandamiskulud. Välistoetuste kasutamine ja vahendamine suurenes aastaga peaaegu kaks korda ehk 24,4 miljoni euro võrra.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid aprillis 716,1 miljonilt eurolt 725,4 miljoni euroni ehk 9,3 miljonit eurot eelneva aasta aprilliga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 1,3 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv aprillis aeglustus, kuna kodumaistest toetustest anti tegevustoetuseid võrreldes eelneva aasta aprilliga 26 miljoni euro eest vähem ja töötukassale ei makstud enam toetust tööhõiveprogrammi töötasu hüvitise maksmiseks. Tegevustoetuseid maksti aprillis hariduse valdkonnas 26,1 miljoni euro võrra vähem kui eelneval aastal.

Ülejäänud kodumaiste toetuste liigid aprillis suurenesid – sotsiaaltoetused 11,9 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 12,4 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 2,5 miljonit eurot. Kodumaiste toetuste kasv oli aprillis kokku 0,8 miljonit eurot ehk 0,2 protsenti.

Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid aprillis 11,6 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid aprillis 28,5 miljoni euro eest elektri ja gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuste andmine ning 6,1 miljoni euro eest kaugkütte kulude kompenseerimine kodutarbijale.

Samuti panustasid kodumaise sihtfinantseerimise kasvu antud toetused Eesti Rahvusringhäälingule ning spordivaldkonnale.

Majandamiskulud suurenesid aprillis 14,4 protsenti ehk 9,3 miljonit eurot, peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutuste ja elektrikulude kasvu tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud aprillis 1,82 miljoni euro võrra. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid enim kulutused laskemoona ja käsitulirelvade soetamiseks – 4,4 miljoni euro võrra. Muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutuste hulgas olid Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud aprillis 5,2 miljonit eurot.

Tööjõukulud suurenesid aprillis üheksa miljoni euro võrra, kasvades aastas 10,6 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamised põhjused olid hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus ning välisvahenditest tehtud täiendavad tööjõukulud.

Investeeringud kasvasid aprillis 30,8 protsenti ehk 7,5 miljoni euro võrra. Aprillis suurenesid eelmise aasta aprilliga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja riigi idapiiri ning riigimaanteede ehitamiseks. Aprillis investeeriti eelneva aasta sama ajaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli suurematest investeeringutena maasturite, distantsilt juhitava rasketehnika ja liikurhaubitsate soetamine. Idapiiri ehitusesse investeeriti aprillis 0,6 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Samuti on aastaga suurenenud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse infotehnoloogia investeeringute kulud. Riigimaanteede remondi koondprojekti kulud kasvasid aastaga 1,9 miljoni euro võrra taristu ehitamise ja remonditegevusega seotud kulude kasvu tõttu.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid aprillis 53,7 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,8 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.

Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2022. aasta aprillis (miljonites eurodes), muutus protsentides 2021. aasta märtsiga võrreldes Autor/allikas: Rahandusministeerium

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: