Saksamaa lubatud raskerelvastus pole seni Ukrainasse jõudnud

Saksa liikursuurtükkide Panzerhaubitze 2000 demontratsioon Münsteri lähistel.
Saksa liikursuurtükkide Panzerhaubitze 2000 demontratsioon Münsteri lähistel. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de

Saksamaa on lubanud Ukrainale raskerelvastust, kuid selle kohalejõudmine venib. Kui osaliselt on kiired tarned tehniliselt keerukad, siis tõenäoliselt venitab liidukantsler Olaf Scholz peamiselt poliitilistel põhjustel.

Saksamaa on nüüdseks tarninud ukrainlastele arvestatava hulga relvastust – tuhandeid tankitõrje ja lühimaa õhutõrje rakette, 100 000 granaati, 16 miljonit padrunit ja muud. Kuid raskerelvastuse tarned on seni jäänud vaid lubadusteks.

Näiteks lubas Saksamaa aprillis Ukrainale seitset liikursuurtükki Panzerhaubitze 2000. Need peaks Ukrainasse jõudma selle kuu lõpus. Sarnased Norra ja Prantsuse päritolu süsteemid on Ukrainas rindel juba kasutusel.

Veel aprillis räägiti Saksamaal 50 soomustatud õhutõrjekahurist Gepard. Nüüdseks on täpsustatud lubatud arvu kolmekümnele – 15 juulis ja 15 augustis.

Kui ameeriklased ja britid teatasid, et saadavad Ukrainale mitmikraketiheitjaid, lubas sama ka Saksamaa. Kuid hiljem selgus, et sakslaste süsteem vajab tarkvara uuendust, mis võib võtta kuid.

1. juunil kinnitas Scholz parlamendis taas, et Saksamaa toetab Ukrainat raskerelvastusega.

"Tulevatel nädalatel me tarnime veel relvi. Näiteks on valitsus otsustanud saata süsteemi IRIS-T, kõige moodsama õhutõrjesüsteemi, mis Saksamaal on. Nii võimaldame kaitsta Vene õhurünnakute eest ühte Ukraina suurlinna," rääkis kantsler.

Kui Bundestagis teenis Scholz sellega aplausi, siis Saksa meedia kirjutab, et kaitseministeeriumile tuli lubadus üllatusena. Nii võib jälle juhtuda, et tarne jääb venima – moodne õhutõrjesüsteem ei pruugi Ukrainasse jõuda enne detsembrit. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence ütleb, et tõenäoliselt Saksamaa lõpuks lubatud tarnetest ei loobu.

"Tundub, et nad panustavad sellele, et nende relvasüsteemide tähtsus kukub ajaga. Võib-olla sakslased loodavad, et see küsimus üks hetk kaob. See oli kindlasti sõja alguses Saksamaa ja paljude teiste seisukoht, et Venemaa võidab väga kiiresti ja relvatarnetel pole mõtet," tõdes Lawrence.

Samas ei usu Lawrence, et sakslased valetavad. On ka hulgi tehnilisi põhjuseid miks tarned venivad. Alarahastatud Saksa armeel on relvi vähe, need on kohati pikalt hoiul olnud ja seetõttu vajab nende töökorda seadmine aega. Lisaks on ukrainlastel vaja väljaõpet.

"See on mitme teguri koosmõju, kuid peamine põhjus on see, et Scholz peab rahuldama ka koalitsioonipartnereid, kes on endiselt Ukrainasse igasugu relvaabi saatmise vastu," rääkis Lawrence.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: