Uuring: toimetulekuraskusi kogevate inimeste osakaal kasvas

Toidupank.
Toidupank. Autor/allikas: ERR

Kui varakevadel majanduslikke toimetulekuraskusi kogevate Eesti inimeste osakaal vähenes, siis mais see taas kasvas, suurenedes aprillikuu 19 protsendilt mais 27 protsendile.

Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi suurenes ka tuleviku suhtes majanduslikku ebakindlust tundvate inimeste osakaal aprillikuu 41 protsendilt mais 47 protsendile.

Keskmisest sagedamini kogevad probleeme majandusliku toimetulekuga ja tunnetavad majanduslikku ebakindlust 50–64-aastased, muudest rahvustest, madala haridusega, Kirde-Eestis elavad või määratlemata kodakondsusega inimesed.

Keskmisest sagedamini kogevad majanduslikke probleeme ning majanduslikku ebakindlust töötud, pensionärid ning sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevad inimesed. Töötavatest inimestest tunnevad majanduslikke probleeme ja ebakindlust kõige sagedamini oskustöölised.

Eestlaste tajutud turvatunne kasvas

Kui aprillis Eesti elanike turvatunne vähenes, siis mais kasvas turvatunne taas märtsi lõpu tasemele.

Nende inimeste osakaal, kelle hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt, on võrreldes aprilliga suurenenud 50 protsendilt 57 protsendini. Sealjuures suurenes eestlaste turvatunne, muudest rahvustest elanike puhul muutust polnud.

Pisut on kasvanud ka inimeste isiklik turvatunne: nende inimeste osakaal, kes tunnevad end Eestis elades turvaliselt, on suurenenud aprilli 67 protsendilt 71 protsendile mais.

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele veidi langes

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on võrreldes aprilliga pisut vähenenud: aprillis toetas põgenike vastuvõtmist 81 protsenti, mai keskel 77 protsenti elanikest.

Eestlaste seas pole Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetavate inimeste osakaal oluliselt muutunud (92 protsendilt 89-le), kuid muudest rahvustest elanike seas on see pisut langenud (59 protsendilt 52-le).

Peamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks, et nende ülalpidamine on kallis (viimastel kuudel on see kartus süvenenud), ning et põgenike saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (viimastel kuudel on see kartus siiski vähenenud).

30 protsenti mitte-eestlastest hangib uudiseid Vene meediast

Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 69 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti). Muudest rahvustest inimeste jaoks samuti Eesti uudisteportaalid (42 protsenti), kuid ka sotsiaalmeedia (37 protsenti).

Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 22 protsendi ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 12 protsendi muudest rahvustest elanike jaoks. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 30 protsenti muudest rahvustest vastajatest (aprilli keskel samuti 30 protsenti).

Venemaa-Ukraina sõja teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 88 protsenti) ning lääne uudistekanaleid (71 protsenti). Ukraina uudistekanaleid usaldab 53 protsenti ja Venemaa uudistekanaleid kaks protsenti eestlastest.

Muudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 35 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 31 protsenti, lääne uudistekanaleid 29 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 16 protsenti.

Võrreldes aprilliga muudest rahvustest elanike usaldus uudistekanalite vastu (Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel) oluliselt muutunud pole, kuid pikemas ajalises võrdluses (võrreldes veebruari keskpaigaga) on mitte-eestlaste usaldus lääne ja Ukraina kanalite vastu suurenenud, usaldus Venemaa kanalite vastu aga vähenenud.

Usaldus riigiinstitutsioonide vastu vähenes

Eesti elanike usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on võrreldes aprillikuuga vähenenud ja on hetkel ligilähedaselt 2021. aasta keskmisel tasemel.

Valitsust usaldavate inimeste osakaal on langenud 60 protsendilt 53-le ja riigikogu usaldajate osakaal 56 protsendilt 50-le. Muutunud pole usaldus kohalike omavalitsuste (usaldab 67 protsenti) ning presidendi (74 protsenti) vastu.

Küsitluse tellis riigikantselei ja selle korraldas Turu-uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus toimus 13.–17. mail ning sellele vastas 1252 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: