Sõja 112. päev: Severodonetski tööstuspiirkond on jätkuvalt ukrainlaste käes

{{1655261400000 | amCalendar}}
Ukraina politsei evakueerib inimesi Luhanskis
Ukraina politsei evakueerib inimesi Luhanskis Autor/allikas: SCANPIX/National Police Of Ukraine/Handout via REUTERS

Vene väed kontrollivad praegu suuremat osa Severodonetskist, mis on Ukraina idapoolse Donbassi piirkonna lahingute epitsenter, kuid Ukraina relvajõud ei ole täielikult ära lõigatud. President Volodõmõr Zelenski palus lääneriikidelt rohkem relvi ja hoiatas, et Venemaa liigub Donbassi piirkonnast kaugemale kohe, kui selleks võimalus avaneb.

Oluline kell 22.50:

- USA kindrali Mark Milley sõnul on Venemaa kaotanud sõjas umbes 20 kuni 30 protsenti oma soomusjõust;

- Ukraina siseministeeriumi teatel hoidis Ukraina politsei ära terrorirünnaku riigi juhtide vastu; 

- Severodonetski linnapea sõnul ei ole Vene väed suutnud linna täielikult ümber piirata;

- Severodonetski linna tööstuspiirkond on endiselt ukrainlaste käes;

- Prantsusmaa president rõhutas läbirääkimiste vajadust Ukraina ja Euroopa ning Venemaa vahel;

- Ukraina allikate sõnul kavatsevad Vene okupatsioonivõimud sügisel taasavada Mariupoli draamateatri;

- Luhanski regiooni juhi sõnul muutub võitlus Ida-Ukrainas raskemaks;

- Lääne luure- ja sõjaväeallikate sõnul on sõda Ukrainas jõudnud kriitilisse punkti;

- Briti luure sõnul kontrollivad Vene väed Severodonetski linnast enamikku;

- Severodonetskis ja Harkivi oblastis jätkuvad ägedad lahingud;

- Ukraina sai kümme protsenti lääne partneritelt küsitud sõjalisest abist, ütles asekaitseminister. Zelenski palub raketitõrjesüsteeme;

- Venemaa kutsub Azoti keemiatehases varjuvaid Ukraina võitlejaid üles alistuma;

- ÜRO: kaks kolmandikku Ukraina lastest on sõja ajal kodust lahkunud;

- NATO kaitseministrid arutavad relvatarneid Ukrainale.

USA kindral: Venemaa on kaotanud vähemalt 20 protsenti oma soomusjõust

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ütles, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukrainas umbes 20 kuni 30 protsenti oma soomusväest.

"See on märkimisväärne, see on tohutu kogus," ütles Milley Brüsselis ajakirjanikele.

Ta lisas, et kuigi Ukraina jõud jäävad Donbassis toimuvates lahingutes relvastuses ja inimeste arvus Vene vägedele alla, "ei ole sõda üksnes numbrite mäng, vaid see, kuidas relvi kasutatakse".

Milley selgitas, et Vene väed kasutavad massilist tulistamist, saavutamata tingimata sõjalist efekti. Ukrainlased kasutavad suurtükke tema hinnangul palju paremini ning võitlevad taktikaliselt väga tõhusalt nii tulejõu kui ka manöövrite osas.

Milley ütles, et väide, et sõjas hukkub iga päev 100 Ukraina sõjaväelast ning veel 100 kuni 300 saab vigastada, ühtib USA hinnanguga.

Minister: Ukraina politsei hoidis ära terrorirünnaku riigi juhtide vastu

UKraina siseministri asetäitja Jevhen Jenin ütles, et politsei hoidis ära terrorirünnaku Ukraina liidrite vastu.

"Tänu oma operatiivallikatelt saadud infole me oleme suutnud ära hoida terrorirünnaku meie riigi juhtkonna vastu," ütles ta.

Jenin ütles kolmapäeval, et ta ei saa toimunut detailsemalt avada, kuid lisas, et seda saab teha pärast sõja võitmist.

Severodonetski tööstuspiirkond on endiselt ukrainlaste käes

Severodonetski linnapea Oleksandr Strjuki sõnul on linna tööstuspiirkond endiselt ukrainlaste käes.

Strjuk ütles, et Ukraina kaitsjad kontrollivad tööstus ala ja selle perimeetrit ning tänu sellele on Severodonetsk üle jõe asuva naaberlinna Lõssõtšanskiga ühenduses.

"Käivad jõupingutused vaenlase tõrjumiseks tagasi kesklinna poole. See on pidev olukord osalise eduga ja kohati taktikalise taganemisega. Olukord on keeruline, kuid stabiilne," sõnas ta.

Strjuk lisas, et Severdonetski linn ei ole täielikult ümber piiratud.

"See, et sillad on õhku lastud, on teinud asjad keeruliseks, kuid samal ajal on olemas teid tagasitõmbumiseks, isegi kui need on ohtlikud. Ei saa öelda, et linn oleks täielikult ära lõigatud," rääkis ta.

Severodonetski linn on olnud kuu aega ägedate lahingute ja pommitamise sihtmärk ning enamik linnast on praeguseks venelaste kontrolli all.

Prantsuse presidendi sõnul on läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks vältimatud

Prantsusmaa president Emmanuel Macron külastas Ida-Rumeenias asuvat Mihail Kogalniceanu õhuväebaasi, kus ta pidas kõne rõhutades Ukraina ja Euroopa vajadust pidada läbirääkimisi Venemaaga.

Macroni sõnul on ainsad eelistatud konflikti lahendused Ukraina sõjaline võit või kõnelused kui lahingutegevus ei ole selget tulemust andnud.

Prantsusmaa riigipea on kahepäevasel visiidil Rumeenias ja Moldovas.

Macron rõhutas, et Prantsusmaa ei ole sõjas Venemaaga kuigi riik toetab Ukrainat. Samas tõi ta välja, et uued NATO liitlasväed NATO idatiival suurendavad alliansi tugevust, kuid ei andnud täpsustavaid detaile.

Prantsusmaa relvajõudude sõnul on Prantsusmaal 500 sõdurit Rumeenias NATO väejuhatuse kontrolli all, lisaks hävitajad ja luurelennukid.

Ukraina teatas Venemaa plaanist sügisel taasavada Mariupoli draamateater

Mariupoli abilinnapea sõnul kavatsevad Vene okupatsioonivõimud Mariupoli draamateatri 10. septembriks taasavada. Draamateater sai kuulsaks, kui seal varjunud sajad inimesed Vene vägede pommitamise tõttu surma said.

Abilinnapea nimetas venelaste plaani näiteks, et pole kõlvatust, milleni okupandid ei suudaks küündida.

Mariupoli draamateatri trupp on pagenud Lääne-Ukrainasse ja tegutseb praegu Transkarpaatia muusika- ja draamateatris.

Võitlus Ida-Ukrainas muutub raskemaks, teatas Luhanski regiooni juht

Luhanski oblasti sõjalise administratsiooni juht Serhi Haidai teatas kolmapäeva hommikul, et võitlus Severodonetskis ja Lõssõtšanskis ägeneb. Haidai sõnul sihivad vene väed Azoti keemiatehast, kus on varjul üle 500 tsiviilelaniku.

Azoti keemiatehase lähistel olevad kõrgemad hooned on järjest sõjategevuse käigus hävinud. Haidai sõnul on Vene väed kehvemad linnalahingutes, mistõttu nad kasutavad palju kaudtuld.

Lääne luure- ja sõjaväeallikate sõnul on sõda Ukrainas jõudnud kriitilisse punkti

Ukraina relvajõududel saab varsti otsa nõukogude kaliibriga suurtükimoon. Samal ajal palub Ukraina lääneriikidelt NATO-kaliibriga suurtükke ja suurtükimoona. Venemaal on Donbassis praegu arvestatav suurtükiväe ülekaal.

Paljude lääne luure- ja sõjaväeallikate sõnul on Vene-Ukraina sõda jõudnud kriitilisse faasi, teatas nendega suhelnud CNN. Paljud lääneriigid peavad nüüd otsustama, kas toetada edasi Ukraina relvastamist ja taluda oma riigis majanduslikke kahjusid.

Kolmapäeval kohtuvad Saksamaal Ramsteinis pea 50 riiki, et arutada Ukrainale antavat relvaabi.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 32 750  (võrdlus eelmise päevaga + 250);

- tankid 1440 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 3528 (+25);

- lennukid 213 (+0);

- kopterid 179 (+1);

- suurtükisüsteemid 722 (+1);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 230 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 591 (+3);

- tiibraketid 129 (+4);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2485 (+12);

- laevad / paadid 13 (+0);

- eritehnika 55 (+1).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmutis ja Severodonetskis.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Briti luure: Venemaa kontrollib enamikku Severodonetski linnast

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul kontrollivad Vene väed enamikku Severodonetski linnast. Lahingud linna pärast on kestnud kuu aega. Venelased kasutavad lahingute ajal palju kaudtuld, mistõttu linnas on rohkesti purustusi.

Ukraina relvajõudude üksused koos tsiviilelanikega on Azoti keemiatehase varjendites varjul. Kuna Vene väed on Azoti tehase ümbruses hõivatud, ei saa nad kasutada samu vägesid, et mujal edeneda.

Venemaa tõenäoliselt ei oodanud invasiooniks valmistudes nii visa vastupanu ega kurnamissõda.

Zelenski: Ukraina kaotused Donbassis on väga valulikud

"Severodonetskis on kantud valusaid kaotusi, kuid me peame vastu pidama. Ukraina sõjaväelaste jaoks on ülioluline jääda Donbassi," rääkis Zelenski oma kolmapäevaöises videopöördumises. Ta lisas, et viimase 24 tunni jooksul pole Donbassi lahingus radikaalseid muutusi toimunud.

"Jätkame surveavaldamist okupantidele lõunas. Peamine eesmärk on vabastada Herson ja me liigume selles suunas samm-sammult."

"Mida rohkem kaotusi vaenlane seal kannab, seda vähem on neil jõudu agressiooni jätkata. Seetõttu on Donbassi suund võtmetähtsusega, et otsustada, kes järgmistel nädalatel domineerima hakkab," ütles Zelenski.

Vene armee üritab oma positsiooni tugevdada ka Harkivi oblastis.

"Võitlus selle suuna eest jätkub ja me peame endiselt kõvasti võitlema Harkivi ja piirkonna täieliku julgeoleku eest," ütles Zelenski.

Izjumi linnavolikogu asetäitja Maksim Strelnõki sõnul toimuvad Harkivist lõunas asuvas Izjumis ägedad lahingud. Vene väed üritavad liikuda Slovjanski ja Barvinkove suunas.

Ukraina relvajõud on suutnud vasturünnakutega vabastada mõned asulad Izjumi äärelinnas.

Strelnõki hinnangul on Izjumis veel 15 000 tsiviilisikut. Linnas puudub elekter, vesi, gaas, mobiilside ja internet. Hävinud on umbes 80 protsenti taristust.

Pommitabamuse saanud maja Donbassis Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Aris Messins

Zelenski ootab lääneriikidelt raketitõrjesüsteeme

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et riigil ei ole piisavas koguses tänapäevaseid raketitõrjesüsteeme ja nende hankimisega venitamine ei ole õigustatud.

Zelenski palus lääneriikidelt moodsaid raketitõrjerelvi ja lisas, et sel nädalal peetakse palju olulisi kõnelusi mitte ainult Euroopa poliitikutega, kes suudavad pakkuda Ukrainale tänapäevast raketitõrjesüsteemi.

"Kuigi tänapäevaseid rakette jääb Venemaal iga päevaga järjest vähemaks, jääb Ukraina vajadus selliste süsteemide järele püsima. Sest Venemaal on veel piisavalt nõukogude tüüpi rakette, mis on veelgi ohtlikumad. Need on palju ebatäpsemad ja seetõttu ohustavad veel rohkem tsiviilobjekte ja tavalisi elamuid," rääkis Zelenski.

Ukraina on riigi asekaitseminister Hanna Maliari sõnul saanud vaid 10 protsenti lääne partneritelt taotletud sõjalisest abist: "Ükskõik, milliseid jõupingutusi me ka ei teeks, ükskõik kui professionaalne meie armee ka poleks, ilma lääne partnerite abita ei suuda Ukraina seda sõda võita."

Venemaa kutsub kolmapäeval Severodonetski Azoti keemiatehases varjuvaid Ukraina võitlejaid üles alistuma

Venemaa käskis Ukraina vägedel Severodonetski linnas asuvas keemiatehases kolmapäeva varahommikul relvad maha panna.

Võitlejad peaksid "lõpetama oma mõttetu vastupanu ja panema relvad maha" alates kella kaheksast hommikul Moskva aja järgi (0500 GMT), " ütles Venemaa riigikaitse juhtimiskeskuse juht Mihhail Mizintsev uudisteagentuurile Interfax.

Mizintsev ütles, et tsiviilisikud lastakse välja humanitaarkoridori kaudu.

Suurbritannia kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Azoti keemiatehase maa-alustes punkrites varjab end mitusada tsiviilisikut.

Ukraina teatas, et tema väed üritasid endiselt Severodonetskist tsiviilelanikke evakueerida pärast seda, kui Venemaa hävitas viimase linna viiva silla.

Piirkonna kuberneri sõnul on Severodonetskisse jäänud umbes 12 000 inimest sõjaeelsest 100 000 elanikust.

NATO kaitseministrid arutavad relvatarneid Ukrainale

NATO kaitseministrid kohtuvad kolmapäeval Brüsselis, et arutada relvatarnete suurendamist Ukrainale.

Lahing Severodonetski pärast on praegu Ukraina suurim võitlus, kus konflikt on muutunud kurnamissõjaks.

Ukraina vajab muu raskerelvastuse hulgas 1000 haubitsat, 500 tanki ja 1000 drooni, ütles presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak esmaspäeval.

Lääneriigid on lubanud NATO standarditele vastavaid relvi – sealhulgas täiustatud USA rakette. Kuid nende kasutuselevõtt võtab aega.

Ukraina vajab uutele varudele ja süsteemidele üleminekuks järjekindlat lääne toetust, kuna nõukogudeaegsete relvade ja laskemoona varud vähenevad.

Kolmapäevast NATO kaitseministrite kohtumist juhib USA kaitseminister Lloyd Austin.

ÜRO: kaks kolmandikku Ukraina lastest on sõja ajal kodust lahkunud

Eelmisel nädalal riiki külastanud ÜRO ametniku sõnul on ligi kaks kolmandikku Ukraina lastest sõja ajal kodust välja kistud.

"Sõda Ukrainas on laste õiguste kriis," ütles UNICEFi Euroopa ja Kesk-Aasia direktor Afshan Khan teisipäeval infotunnis.

Khan ütles, et Ukrainas on hukkunud 277 last ja 456 last on saanud vigastada, peamiselt linnapiirkondades kasutatud lõhkeainete tõttu. Ta ütles, et maatasa pommitatud või purustatud koolide arv ulatub tõenäoliselt tuhandetesse ja ainult umbes 25 protsenti Ukraina koolidest on töökorras.

Toimetaja: Margitta Otsmaa, Allan Aksiim, Merili Nael

Allikas: BBC, France24, The Guardian, CNN, Al Jazeera

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: