Vabaõhumuuseum näitab, kuidas pesti pesu aastakümneid tagasi

Foto: ERR

Eesti Vabaõhumuuseumi külastajad saavad sel suvel uudistada või siis meenutada, kuidas pesti pesu 1960. ja 1970. aastatel, kui paljudes kodudes tuli kraanist vaid külma vett ja pesumasinate viimane sõna oli Riga.

Sel suvel on pesupäev see, millega püütakse vabaõhumuuseumi elavdada, näidates päris elu.

"Mulgi esimesel pesupäeval juhtus väike äpradus – katel läks liiga suure hooga keema, viskas nii aknast kui ka uksest paksu tossu välja. Ma ise olin just teise maja köögis ja nägin seda, siis ma jooksin, arvasin, et mingit suits tuleb ahjust. Üks härra vaatas sealt lahtisest aknast sisse ja ütles, et einoh, see on mu päeva elamus siin muuseumis," kirjeldas kolhoosimaja perenaine Ülla Veerg.

Kui täiskasvanutele tuleb pesu keetmine ja Riga pesumasin tuttavad ette, siis laste jaoks on see täielik uudis.

"Kui nad siin majas käivad ringi ja leiavad tuttavaid asju ja ütlevad, et see või teine asi on vanaema või tädi juures olemas, siis seal pesuköögis nendel ei olnud mitte midagi tuttavat, nad vaatasid suu lahti," ütles Veerg.

Mitte ainult pesupesemine, vaid ka sellega seotud sõnad nagu kopsik või pesulaud on laste jaoks tundmatud. Kui Veerg palus ühel lapsel enne pesuloputamist käised üles käärida, siis imestas laps, mis need käised on ja kus on käärid.

Kolmapäeval vanamoodi pesu pesemist uudistanud tüdrukud on ühel nõul, et kõige keerulisem on pesu rullimine.

"Ma arvan, et rullimine, sest sa pead väntama ja vaatama, et näpud ei jääks vahele," ütles 11-aastane Astrid.

"See rullimine ilmselt. Kui sa hästi palju seda teed, siis see võib juba raskeks minna. Võib-olla see vee keetmine on ka kuidagi raske," rääkis 14-aastane Keit.

Nad on veendunud, et kui nende emad peaksid tänapäeval sama palju vaeva nägema, siis hoiaksid nad oma riideid märksa hoolsamalt ega määriks neid nii palju.

Kui omaaegses Sookuru kolhoosimajas järgnes pesupäevale saun, sest majas oli vaid külm vesi, siis kuidas katel enne ihuharimist seebist puhtaks saada?

"Ikka kaltsuga. Korralikku kaltsu peab olema. Tõstad vee sealt välja ämbriga, viskad üle ukse õue, käid niimoodi 10-20 korda, siis võtad niiske kaltsu, pesed katla puhtaks ja lased puhta vee sisse," rääkis Veerg.

Järgmine pesupäev on vabaõhumuuseumis laupäeval.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: