Sõja 113. päev: Britid saadavad Ukrainale 20 liikursuurtükki

{{1655348580000 | amCalendar}}
Itaalia peaminister Mario Draghi, Saksa kantsler Olaf Scholz, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Rumeenia president Klaus Iohannis
Itaalia peaminister Mario Draghi, Saksa kantsler Olaf Scholz, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Rumeenia president Klaus Iohannis Autor/allikas: SCANPIX/Ludovic MARIN / POOL / AFP

Severodonetskis asuva Azoti keemiatehase varjenditest ei ole enam võimalik tsiviilisikuid evakueerida. Tehase varjendites on üle 500 inimese. Neljapäeval saabusid Kiievisse visiidile Saksa, Prantsuse, Itaalia ja Rumeenia liider. Macroni sõnul toetavad nad Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatliikme staatuse andmist.

Oluline 16. juunil, kell 22:31:

- Britid lubavad saata Ukrainale 20 liikursuurtükki, varasemalt lubati saata mitmikraketiheitjaid;

- Lõssõtšanskis sai õhulöögis surma vähemalt neli inimest;

- Azoti keemiatehasest pole enam võimalik tsiviilisikuid evakueerida teatas Serhei Haidai. Luhanski regiooni juhi sõnul on Severodonetskis lõksus 10 000 tsiviilelanikku ehk kümnendik linna varasemast elanikkkonnast

- Ühendkuningriik kehtestas sanktsioonid Vene õigeusu patriarh Kirillile;

- Vene relvajõud on pannud oma peamise rünnakujõu Luhanski oblasti põhjaossa ning püüavad korraga rünnata üheksas suunas, ütles Ukraina vägede komandör Valeri Zalužnõi;

- Ukraina relvajõud kaotavad hukkunute ja haavatutena ööpäevas kuni tuhat sõjaväelast, tunnistas Ukraina Venemaaga peetud läbirääkimiste delegatsiooni juht Davõd Arahhamija;

- ehkki Vene relvajõud ületavad Ukraina vägesid Donbassis nii sõdurite arvu kui ka kasutatava relvastuse hulga poolest, ei ole Ida-Ukraina nende kätte langemine sugugi otsustatud, ütles kindral Mark Milley;

Ühendkuningriigi kaitseministri Ben Wallace'i sõnul on sõda kulgemas Ukraina kasuks

Briti kaitseministri sõnul "liigub vene sõjamasin edasi, kuid mitte nii nagu algselt plaaniti".

BBC-le NATO tippkohtumise raames antud intervjuus ütles Wallace, et kohati on Venemaa suurtükiväe ülekaal Ukraina suhtes pea 20-kordne. Samas peaksid uued relvasaadetised aitama Ukrainal Venemaale parema vastu seista.

Neljapäev kinnitas Wallace, et britid saadavad Ukrainale 20 liikursuurtükki. Relvad viiakse Ukrainale otse Belgia tootjalt. Varasemalt teatas Ühendkuningriik, et saadab Ukrainale mitmikraketiheitjaid.

Õhulöök tappis Lõssõtšanskis vähemalt neli inimest

Luhanski oblasti juhi Serhi Haidai sõnul tabas Vene õhulöök Lõssõtšanski linnas maja, kus asusid tsiviiliskud. Neli inimest sai surma. Vähemalt seitse on saanud haavata.

Päästeoperatsioonid veel käivad, lisas Haidai.

Teine õhulöök tabas neljapäeval Lõssõtšanskis asuvat sanatooriumi. Sanatooriumi rünnaku puhul pole veel selgust kas ja kui palju on hukkunuid ja vigastatuid kuna päästetööd veel käivad.

Podoljak: Venemaa soov läbirääkimisi jätkata pole tõsiseltvõetav

Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljaki sõnul pole Venemaa hiljutine läbirääkimiste jätkamise soov tõsiseltvõetav, vaid pigem tahtmine ülejäänud maailma petta.

Venemaa tahab tahab jätta muljet, et soovib rääkida, samal ajal pussitades Ukrainat selga, märkis ta, ning lisas, et Ukraina soovib kindlasti läbirääkimisi jätkata, kuid siis, kui aeg on selleks sobiv.

"Klassikaline "Vene stiil": hävitades linnu, korraldades avalikke hukkamisi, valmistudes anneksiooniks, teeseldakse, et soovitakse läbi rääkida. Kui (Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai) Patrušev soovib dialoogi, siis peaks ta oma sõnu toetama tegudega: relvarahu, vägede väljaviimine, "Vene rahu" projekti lõpetamine Ukrainas," ütles Podoljak.

Tsiviilisikutel pole enam võimalik Azoti keemiatehasest ohutult väljuda

Luhanski regiooni juht Serhei Haidai teatas CNN-le telefoniintervjuus, et ägeneva suurtükiväetule tõttu ei ole enam võimalik evakueerida tsiviilisikuid Azoti keemiatehases.

Severodonetski sõjalise ringkonna juhi Roman Vlasenko sõnul on keemiatehase varjendis lõksus 568 inimest, sh 38 last. Varjendis on toiduvarud, kuid varusid ei ole kaks nädalat täiendatud. Enamus varjul olevad inimesed on keemiatehase töötajad ja nende lähedased.

Luhanski regiooni sõjalise administratsiooni juhi Serhi Haidai sõnul on Severodonetski linna 100 000 sõjaeelsest elanikus alles jäänud kümnendik ehk ligikaudu 10 000 inimest.

Eelmine nädal hävitati viimane Severodonetskit muu Ukrainaga ühendav sild.

Ühendkuningriik kehtestas Venemaa suhtes uued sanktsioonid

Briti sanktsioonide alla sattusid ka Vene laste õiguste ombudsman Maria Lvova-Belova, kes on olnud seotud Ukraina laste röövimises Venes territooriumile.

Ühendkuningriik pani sanktsioonide alla ka Vene õigeusu kiriku juhi patriarh Kirilli.

Donetski rahvavabariik teatas see nädal, et sõja käigus on nende relvajõududes üle 2000 hukkunu ja pea 9000 haavatu.

Donetski separatistid teatasid juuni algul, et nende relvajõududes on Vene-Ukraina sõja käigus 2061 hukkunut ja 8509 haavatut. Paljud Donetski ja Luhanski oblasti mehed on sundmobiliseeritud separatistide vägede hulka ning nad võitlevad koos Vene regulaarvägedega omades minimaalset väljaõpet.

Venemaa toetatud separatistliku Donetski regiooni juht välistas kahe Briti ja ühe Maroko kodaniku väljaandmist vahetuse käigus

Donetski "rahvabariigi" juhi Pushilini sõnul ei ole arutlusel Briti ja Maroko kodanike väljaandmine. Kolm meest olid Ukraina relvajõududes ning nad sattusid Donetskis kohtu alla, kus kolm meest mõisteti surma, mis pälvis laia rahvusvahelise hukkamõistu.

Separatisliku Donetski "rahvavabariigi" juht kinnitas üle soovist pidada referendum Venemaaga ühinemiseks. Referendum plaanitakse korraldada peale Venemaa algatatud sõjalise "erioperatsiooni" lõppu.

Ukraina sõnul ründab Venemaa üheksas suunas

Vene relvajõud on pannud oma peamise rünnakujõu Luhanski oblasti põhjaossa ning püüavad korraga rünnata üheksas suunas, ütles Ukraina vägede komandör Valeri Zaužnõi.

"Luhanski oblastis jätkuvad rasked lahingud," tunnistas Zalužnõi sotsiaalmeedia vahendusel edastatud sõnumis. Vene väed kasutavad intensiivselt õhujõude, suurtükke ja miinipildujaid.  

Ukraina sõdurid tankimiine kandmas. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Ukraina ametnik: kaotame päevas kuni tuhat sõdurit

Ukraina relvajõud kaotavad hukkunute ja haavatutena ööpäevas kuni tuhat sõjaväelast, tunnistas Ukraina Venemaaga peetud läbirääkimiste delegatsiooni juht Davõd Arahhamija.

Ameerika Ühendriikides visiidil viibiv Arahhamija rääkis, et Ukraina kaotused surnutena ulatuvad ööpäevas 200 kuni 500-ni ning sellele lisanduvad veel ka haavatud.

Samas rõhutas Ukraina ametnik, et riigi relvajõududesse on praegu mobiliseeritud miljon inimest ning Ukrainal on võimekus suurendada seda kahe miljonini. "Meil on inimesed, kes on välja õpetatud ründama, aga selleks on vaja relvi," rääkis ta.

Kiievi lähistelt leitud Vene vägede toidupaki jäänused. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Briti sõjaväeluure: sõjategevuse raskuspunkt kandub jalaväele

Vene vägede suurpealetungi all oleva Severodonetski linna ülejäänud Ukrainaga ühendavad kolm silda üle Siverski Donetsi jõge on nüüdseks suure tõenäosusega purustatud, mis teeb keeruliseks nii linna jäänud Ukraina üksuste kui ka tsiviilelanike olukorra, teatas Briti sõjaväeluure oma igapäevases raportis.

Samas lisati, et tõenäoliselt on Ukraina suutnud suure osa oma linnas asunud lahinguüksustest sealt ära viia.

Sildade purustamine tähendab ka seda, et Vene üksuste jaoks muutub jõe ületamine äärmiselt keeruliseks, kuna seda tuleb teha Ukraina üksuste tule all. Teise võimalusena võiksid Vene väed laiendada oma edasiliikumist tiibadel, et pöörata taktikaline edu operatsiooniliseks eeliseks, märkis Briti kaitseministeerium.

Raportis tõdetakse ka, et Vene üksused tegutsevad Donbassis tõenäoliselt üha rohkem lühiajaliste plaanide alusel ning nende üksused on tugevalt alamehitatud. Ukraina hinnangul on mõned Vene pataljoni taktikalised grupid, mis peaks tavapäraselt koosnema 600–800 sõdurist, kahanenud äärmisel juhul isegi 30 võitlejani.

Kuna mõlemad pooled sõdivad valdavalt linnades, on sõjategevus suuresti muutunud väikeste jalaväeüksuste omavaheliseks võitluseks. Sellises keskkonnas on Venemaa tugevus – ülekaal tankides ja muus sõjatehnikas – muutunud vähem oluliseks ja see on tinginud ka Vene vägede väga aeglase edasiliikumise.

USA kaitseminister: Vene agressioon Ukrainas on jõudnud pöördepunkti

Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on jõudnud pöördepunkti ning USA ja tema liitlased ei tohiks kaotada oma tähelepanu sellele, ütles USA kaitseminister Lloyd Austin.

"Me ei saa sellel minna lasta ning survet vähendada. Panused on liiga kõrged," ütles Austin kolmapäeval Brüsselis 50 riigi kaitseministrite kohtumisel, kus arutati Ukrainale mõeldud abi koordineerimist. "Ukraina jaoks on lahinguväljal käes pöördeline hetk… Venemaa kasutab kaugtuld, et Ukrainat nende positsioonidelt tõrjuda," lisas USA kaitseminister.

Ukraina on viimastel päevadel suurendanud survet lääneriikidele sõjalise abi saamiseks. President Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et riik vajab 1000 suurtükki, 500 tanki, 1000 drooni ja teisi relvi, et Venemaa pealetungile vastu seista ning sõda võita.

Kolmapäeval teatas USA, et lisab juba antud sõjalisele abile veel ühe miljardi dollari väärtuses relvaabi.

Milley: Ukraina idaosa langemine Venemaa kätte pole otsustatud

Ehkki Vene relvajõud ületavad Ukraina vägesid Donbassis nii sõdurite arvu kui ka kasutatava relvastuse hulga poolest, ei ole Ida-Ukraina nende kätte langemine sugugi otsustatud, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley.

Kindrali sõnul on Severodonetski linnast ilmselt kolmveerand Vene vägede käes, kuid Ukraina üksused võitlevad iga tänava ja iga hoone pärast.

Milley sõnul saab sõja praegust faasi iseloomustada kui väga ränka kurnamissõda. See on "peaaegu nagu Esimene maailmasõda", kus Vene üksuste edasiliikumine on olnud väga aeglane, märkis kindral.

Euroopa Liidu suure kolmiku liidrid külastavad Kiievit

Euroopa Liidu kolme suurima liikmesriigi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia – liidrid külastavad neljapäeval toetusavaldusena Ukraina pealinna Kiievit.

Draghi, Macron ja Scholz (vasakult paremale) Kiievisse suunduvas rongis. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Ukrainas kadunud kaks ameeriklast arvatakse olevat Vene vägede käes

Ukrainas on nädal aega teadmata kadunud kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku, kes võitlesid Ukraina vägede koosseisus, kardetakse, et nad on Vene vägede kätte vangi langenud.

Kadunuks jäänud Alabama osariigi elanikud Alexander Drueke (39) ja Andy Huynh (27) olid oma perekondadega viimati kontaktis 8. juunil ning ei pöördunud tagasi oma missioonilt Harkivi oblastis.

Kui meeste vangistamine saab kinnitust, oleksid nad esimesed kinnitatult USA kodanikud, kes satuvad Vene vägede kätte sõjavangi pärast sõja algust 24. veebruaril.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles pressikonverentsil, et kui teated nende vangi langemisest tõeks osutuvad, teeb USA kõik endast oleneva, et nad koju tagasi aidata.

Xi lubas Putinile Hiina toetust

Hiina liider Xi Jinping lubas kolmapäeval peetud telefonikõnes Vene presidendi Vladimir Putiniga Pekingi toetust Moskvale "suveräänsuse ja julgeoleku küsimustes".

Xi sünnipäeva puhul toimunud kõnes lubas Hiina liider süvendada kahe riigi vahelist strateegilist koostööd, vahendas BBC Hiina välisministeeriumi teadet.

Kremli ülevaate kohaselt rõhutasid kaks riigipead, et nende riikide suhted on "kõigi aegade kõrgeimal tasemel" ning kinnitasid oma pühendumist "süvendada jätkuvalt kõikehõlmavat partnerlust".

Xi ja Putini telefonikõne on teine selline pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas. Esimene vestlus nende vahel toimus mõni päev pärast Vene vägede sissetungi.

Nagu Venemaa keeldub Ukrainas toimuvat sõjaks nimetamast, hoidub ka Hiina seda mainides sarnast sõnavara kasutamast, märgib BBC. Hiina on püüdnud hoida rahvusvahelises suhtluses tasakaalu ning püüdnud kinnitada, et tegutseb rahvusvahelise korra hoidmise nimel, keeldudes samas Venemaa tegevust hukka mõistmast. Hiina on kasutanud ka oma riigimeediat Kremli tegevuse katmiseks, süüdistades USA-d ja NATO-t kriisi põhjustamises.

Xi rõhutas kolmapäeval peetud telefonikõnes, et Hiina on olukorda Ukrainas alati "iseseisvalt hinnanud" ning kutsunud kriisi kohasele lahendamisele. Sama sõnastus kasutas Xi ka märtsis oma vestluses USA presidendi Joe Bideniga. Hiina soovib jätkata oma rolli täitmist "kohase lahenduse" edendamisel, märkis ta.

Kremli kokkuvõttes mindi isegi kaugemale: "Hiina president märkis Venemaa tegevuse legitiimsust oma fundamentaalsete riiklike huvide kaitsmisel välisjõudude tekitatud julgeolekuväljakutsetega tegelemisel."

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 32 950 (võrdlus eelmise päevaga +200);

- tankid 1449 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 3545 (+17);

- lennukid 213 (+0);

- kopterid 179 (+1);

- suurtükisüsteemid 729 (+7);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 233 (+3)

- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 591 (+3);

- tiibraketid 129 (+4);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2494 (+9);

- laevad / paadid 13 (+0);

- eritehnika 55 (+1).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti piirkonnas.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Mait Ots, Allan Aksiim

Allikas: Reuters, BBC, CNN, Ukrainskaja Pravda

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: