Vabatahtlikud ja SKA näevad põgenikega Narvas toimuvat erinevalt

Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Ukraina sõjapõgenikke tuleb kõige rohkem Eestisse Narva piiripunkti kaudu. Nägemus kohapeal toimuvast on sotsiaalkindlustusameti ja Narvas töötavatel vabatahtlikel erinev.

Sotsiaalkindlustusameti kriisijuht Kert Valdaru sõnul on praeguseks Eesti piiri ületanud üle 70 000 sõjapõgeniku, kellest Eestisse on jäänud ligi 40 000. Riik on neist 3800 majutanud hotellidesse või Tallinki laevale.

"Ülejäänud on siit liikunud edasi, kasutanud Eestit transiitmaana. Viimase aja trend on, et enamus sõjapõgenikke, kes päevas Eesti piiri ületavad, praegu suurusjärgus 300 inimest, liiguvad edasi teistesse riikidesse või minnakse Ukrainasse tagasi. Ja alla poole jäävad Eestisse," rääkis Valdaru.

Narva piiripunkt on paljudele piltlikult öeldes aken Euroopasse. Siia jõuavad põgenikud tänu Venemaa vabatahtlike abile.

"Inimesed tulevad üle piiri Eestisse, väga paljudel Ukraina sõjapõgenikel on juba siht silme ees, kuhu nad tahavad edasi minna. Nad liiguvad üldiselt Tallinna ja sealt edasi Riiga, Poola, kuid minnakse ka Ukrainasse. Enamus inimesi ei küsi isegi abi, sest neil on olemas endal toetav võrgustik kõrval või neil on väga hästi paika pandud marsruut, kuidas nad edasi liiguvad ja kuhu," lausus Valdaru.

Narvas töötav vabatahtlike koordinaator samal arvamusel ei ole.

"Iga lugu on individuaalne: paljud inimesed on segaduses ja küsivad, kas me oleme Tallinnas, kas me oleme Lätis, nende jaoks ei ütle Narva midagi. Nad ei tea, kuhu edasi minna, kelle poole pöörduda. Mõnikord nad ei ole veel otsustanud, kuhu nad tahavad minna. Nendega, kes jäävad siia, nendega on okei. Nemad lähevad Tallinna ja registreerivad ennast," ütles vabatahtlike koordinaator Jekaterina Romanova.

Suure rändesurve all on Narva, kus ei ole aga põgenikele mõeldud infopunkti. Lähim infopunkt asub tunniajase sõidu kaugusel Jõhvis.

"Narvas on sellega probleeme, et ei saa ehitada infopunkti, kus nad saavad vastu võtta inimesi. Siis on tihtipeale nii, et inimesed ei saa Jõhvisse ja otsivad abi kuskil mujalt," lausus vabatahtlik Aleksandra Averjanova.

Valdaru ütles, et transport on tagatud ka öösel.

"Kui tuleb inimene öisel ajal ja transport ei liigu, näiteks rongid, siis meil on bussiliiklus, sotsiaalkindlustusamet korraldab bussiliikluse. Võetakse piiripunktist kenasti bussi peale, mis on sotsiaalkindlustusameti tellitud ja viiakse Jõhvi," lausus Valdaru.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: