USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Norra, Rootsi – nimekirja riikidest, mille keskpangad on hiljuti intressimäärasid tõstnud, võiks veel jätkata. Alles neljapäeval tegi seda ka üllatuslikult Šveitsi keskpank esimest korda 15 aasta jooksul. Ka Euroopa Keskpank teatas möödunud nädalal, et tõstab juulist intressimäärasid.

Intressimäärade tõstmine aitab majandust jahutada ja seeläbi inflatsiooni ohjeldada. Ehk see võiks aidata, kui inflatsiooni kergitab eelkõige kõrge nõudlus. Euroopas lisab inflatsioonile oluliselt kiirust takka aga energiakandjate hinnatõus.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et üheks põhjuseks on dollari suhtes nõrk euro.

"Eurodes ei ole nafta kunagi nii palju maksnud. Sellest hakkab pihta. Euroopa Keskpank ei saa nafta hinda aktiivselt mõjutada, ei tootmisega või lubadustega ega rahapoliitikaga. See käib väga raskesti, suures plaanis on see Euroopa Keskpanga kontrolli alt väljas," ütles Uusküla.

See on üks põhjus, miks Uusküla leiab, et Euroopa riikide valitsused peaks rohkem kaaluma meetmeid hinnatõusu piiramiseks. Kui pikaajaliselt ei ole riigid võimelised isegi kõrgemate maksulaekumiste või laenu toel energiakandjate hinnatõusu kinni maksma, siis lisaks turule kindlust, kui seda teha lühiajaliselt.

"Inimene ei saa võtta poliitilist riski endale, mis puudutab seda, kas me ostame naftat Venemaalt, kas me ostame gaasi Venemaalt, millal ehitatakse LNG-terminal. Need on asjad, mida inimene ise mõjutada ei saa," selgitas Uusküla. "Selles osas võiks riik võtta riski enda kanda ja öelda, et järgmiseks kaheks aastaks on selline meede."

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel hoiatas, et sellised meetmed peavad olema hästi sihitud, sest muidu tekib risk, et hinnatõus tuleb küll hiljem, kuid suurem. Ka rõhutas Luikmel, et inflatsioon ei tule ainult energiakandjate hinnatõusust.

"Kõige selle lisaks on ikkagi päris pikka aega – tublisti rohkem kui aasta – majanduse elavnemine madalate intressimäärade tingimustes kergitanud tootjahindasid laiemalt ehk tarneahela esimesi otsi," ütles Luikmel.

Selle hinnatõusu neelasid pandeemia ebakindluse tõttu tihti alla ettevõtjad ise, kuid nüüd tõstetakse hindasid rohkem kui ainult energiakandjate kallinemine nõuaks ehk ärajäänud hinnatõus toimub tagantjärele.

"Selline efekt on Euroopa inflatsioonis täna näha, sest energiat ja toitu mitte arvestav alusinflatsioon tõusis maikuus juba neli protsenti. Kuigi inflatsioon kokku tõusis maikuus euroalal üle kaheksa protsendi, siis just alusinflatsiooni protsess on tänaseks ka hakanud kiirenema," lisas Luikmel.