Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban raporteeris sektori esindajatele saadetud kirjas, et rohkem kui aasta kestnud "neitsioliiviõlidele" keeleliselt sobivama nimetuse otsimine on jõudnud lõpusirgele. 

"Nagu oma varasemas 2021. aasta novembris saadetud kirjas selgitasime, on nimetus "neitsioliiviõli" otsetõlge inglise keelest ning ei kirjelda oliiviõlide olemust päris selgelt. Teisena laialdaselt kasutust leidnud "külmpressitud oliiviõli" ei kirjelda samuti oliiviõlide olemust õigesti. Extra virgin ja virgin oliiviõli erinevus on nende keemilises koostises ja organoleptilises kvaliteedis, mitte tootmisviisis. Mõlemad oliiviõlid saadakse kas külmpressimise või külmekstraheerimise teel," teatas Gorban.

Asekantsleri sõnul jõuti pärast arutelusid nii keeleameti kui ka Eesti Keele Instituudiga ühisele otsusele hakata edaspidi kasutama nimetust "väärisoliiviõli". Sellest lähtuvalt kujunevad eestikeelsed nimetused järgmiselt:

- virgin olive oils - väärisoliiviõlid, mis jagunevad kolmeks:
- extra-virgin olive oil - ekstra väärisoliiviõli;
- virgin olive oil - väärisoliiviõli;
- virgin lampante olive oil - lambiõli.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil tegi 3. veebruaril maaeluministeeriumile ettepaneku algatada nimetuse extra virgin olive oil ametliku eestikeelse tõlke ülevaatamine.

"Hetkel on õigusaktides sätestatud erinevad versioonid tõlkest, millest levinuim on "ekstra-neitsioliiviõli". Selline toortõlge ei ole vastavuses Eesti Keele Instituudi (EKI) soovitusega. EKI soovitab tõlkeks kasutada "esimese pressi oliiviõli" või "esimese külmpressi oliiviõli"," kirjutas Peil.

Ta lisas, et hetkel on turul olukord, kus Euroopa Liidu õigusaktide tõlge ja EKI arvamus ei ole omavahel kooskõlas, mille pinnalt tekib turuosalistes segadus, millist määratlust on õige ja eelistatud kasutada.