"Need on sarnased meetmed, mis meil sel talvel kehtisid. Kui oli lisaeelarve tegemise aeg, siis esitasime need ka lisaeelarve ettepanekuna. Siis Reformierakond, meie toonane valitsuspartner ei tahtnud neid arutada. Meie eesmärk oli see, et lisaeelarvega see raha ära broneerida ja teisalt anda eestimaalastele sõnum, et kui hinnad peaksid kõrgeks jääma, siis on valitsus juba inimeste toimetulekule mõelnud," rääkis endine majandusminister Taavi Aas (KE).

Keskerakond soovib nagu ka möödunud talvel kaotada lõpptarbijale järgmiseks kütteperioodiks ehk septembrist maini elektri ja maagaasi võrgutasud ning määrata kaugkütte, elektri ja gaasi hinnale lagi 2021. aasta esimese poolaasta järgi ja hüvitada 80 protsenti hinnalage ületavast summast.

Aasa sõnul läheks see möödunud talve kogemuse põhjal riigile maksma veidi üle 300 miljoni euro. "Loomulikult see hind sõltub sellest, kui kõrgele energiakandjate hinnad kerkivad, see on lähtepunkt," ütles Aas.

Isamaa elektrituru reformi ettepaneku kohta ütles Aas, et selle õnnestumine sõltub selle rakendamise kiirusest. "Vaadates olukorda, kus paistab, et lähiaegadel elektri hind langema ei hakka, siin on hea näide isegi tänane elektrihind. Keset suve on päevane elektri hind keskmiselt 227 eurot ja tipud üle 300 euro. Jah, kindlasti tuleb siin täiendavaid meetmeid rakendada. Küsimus on see, kui kiiresti on need rakendatavad," sõnas ta.

Riigile kuuluvatest elektrijaamadest omahinnaga Eesti elanikele elektri müümine Aasa sõnul eelmises valitsuses arutluse all ei olnud. "Mis lõpuks jõudis ka meie valitsuspartnerite sõnumitesse oli see, et midagi tuleks teha CO2 hinnaga. Sellest saadi aru, et see süsteem tänasel kujul ei tööta. CO2 puhul tuleb loomulikult arvestada teatud piiranguid laekuva raha kasutamiseks, aga täna teame juba, et Eesti Energia, riigile kuuluv ettevõte, on teeninud ülisuuri kasumeid selle hinnaga ja käibemaksu laekumine on kasvanud, nii et riigil on tänases olukorras kompensatsioonivõimalusi piisavalt," ütles Aas.

Aasa sõnul on Isamaa plaani puhul põhilised takistused juriidilised. "Siin peab leidma kellegi, kes on elektriostja, kes tootjalt elektrit ostab, mingi vahekeha ja kes tootjalt ostetud elektri müüb edasi tarbijatele. Sellele vahekehale tuleb leida kompensatsioonimehhanism, kuidas hinnavahe hüvitatakse. Selles suhtes kindlasti olen nõus konkurentsiametiga, et kui müüakse seda elektrit kodutarbijale, siis siin ei ole riigiabiga midagi seotud. Kui tahame süsteemi rakendada ka teatud hulgale tööstustarbijatele, siis tuleb pöörduda ka riigiabi loa saamiseks Euroopa Liidu poole ja see on omakorda pikk protsess."