Raag: Prantsusmaa prioriteet Vene-Ukraina sõjas on tuumakonflikti vältimine

Foto: Kaitseväe peastaap / mil.ee

Prantsusmaa käitumist Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina suhtes tuleb vaadata lähtudes nende riiklikust ohuhinnangust ja hirmust tuumasõja ees, rääkis meediaekspert Ilmar Raag.

"Kui me paneksime ennast Prantsusmaa rolli, kus nende luure ütleb poliitilisele juhtkonnale, et võimalus, et see sõda jõuaks Prantsusmaa territooriumile konventsionaalse viisil, on nullilähedane, aga kui see sõda väljub konventsionaalsest piirist, kui ta jõuab tuumasõjani, siis võimalus oluliselt suureneb. Seetõttu on prantslaste jaoks absoluutne prioriteet selles poliitikas vältida sõja jõudmist Prantsusmaa territooriumile ja see tähendab tuumasõja vältimise absoluutselt prioriteeti," rääkis Raag Vikerraadio saates "Uudis+".

Teiseks kardab Prantsusmaa ka Venemaa kokku kukkumist, kuna hiljutised kogemused Lähis-Idas on näidanud, et sellega kaasnev kaos jõuab ka teistesse riikidesse ning tekitab neis sotsiaalset ja poliitilist survet.

"Nägemus Venemaast, mis kukuks kokku niimoodi, nagu ta kukkus pärast 1917. aasta bolševike oktoobrirevolutsiooni, tähendaks igal juhul väga suurt mõju kogu maailma majandusele ja julgeolekule, tooks kaasa veel suuremad põgenikemassid. Kõike seda tahaks Lääne-Euroopa vältida selle hinnaga, et nad ütlevad, et me valime kahest halvast valikust selle vähem halva. Ja meil on sellega raske nõustuda," selgitas Raag.

Prantsusmaa lähtub ka põhimõttest, et inimelu on absoluutne prioriteet ja territooriumi loovutamine on väiksem pahe kui see, et inimesed saavad surma, tõdes Raag.

"Lisaks sellele on ju väga oluline küsimus, kuidas võitu defineeritakse. Ja seda on arutatud ka Ukraina puhul, kas võit on 24. veebruari piirid, kas võit on 2014. aasta piirid või on võit režiimivahetus Moskvas?" rääkis ta.

"Selle peale küsime, kes võitis Talvesõja, sest Soome kaotas sellega ju Karjala? Aga meil on tunne, et soomlaste kangelaslik vastupanu säilitas Soome iseseisvuse. Ja venelaste puhul me ju teame, et nende võidukriteeriumid on olnud väga paindlikud. Alguses nad rääkisid kogu riigi režiimi vahetusest. Aga praeguseks hetkeks on nad aru saanud, et nende sõjaline võimsus ei käi sellest lähitulevikus üle ja seetõttu on nende võidukriteeriumeid muudetud," märkis Raag.

Ta rõhutas siiski, et kui sõda lõpetada praegusel rindejoonel, siis see jääb lahendamata konfliktina väga pikaks ajaks hõõguma ning võib ühel hetkel taas lõkkele lüüa.

Ukrainat toetatakse moraalsetel kaalutlustel

Raag rõhutas samas, et ehkki Prantsusmaal ega teistel lääneriikidel ei ole ühtegi juriidilist kohustust Ukrainat toetada, tehakse seda moraalsetel kaalutlustel ikkagi.

"See, mida Lääne-Euroopa praegu teeb - ta teeb midagi, mis tugineb ainult moraalsetel argumentidel, aga mitte reaalsetele liitlassuhetele, mis on näiteks Euroopa Liidu või NATO partnerluse najal paika pandud," rääkis ta. "Sest mis neid tegelikult sunnib NATO-sse ja Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki aitama? Eesti puhul oleks see asi täiesti teine, sest seal on NATO leping," ütles Raag.

"See on ka erinevus, mis on meie ja Prantsuse perspektiiv vahel," jätkas ta. "Meie jaoks on kogu Ukraina küsimus mitte lihtsalt moraalne, vaid me saame aru, et võimalus, et see sõda võiks jõuda Eestisse, on võimalik. Aga prantslaste jaoks on see väga vähetõenäoline ja seetõttu meie perspektiivid on nii erinevad. Miks me arvame, et prantslastel on mingisugune kohustus Ukrainat aidata? See tuleb ainult sellest, et me loodame, et äkki nad on sama moraaliga seotud, mis meie või nad kannavad samu väärtusi, mis meie," arutles ta.

"Aga kui me usume, et nende esimene vastutus on nende enda riikide kodanike sees, siis pilt muutub väga küüniliseks. Ja lõpuks see, et vaatame mida, mida ütlesid [Prantsuse president Emmanuel] Macron, [Saksa kantsler Olaf] Scholz ja [Itaalia peaminister Mario] Draghi Kiievis - nad ikkagi ütlesid ära, et me jätkame igal juhul Ukraina toetamist. Selles suhtes on poliitika muudatus väga suur," rõhutas Raag.

Lisaks rääkis meediaekspert ning frankofoonist reservväelane Raag saates ka pikemalt Vene palgasõdurite kompanii Wagner tegevusest Malis.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: