Tallinna abilinnapea Madle Lippus ütles, et seda, mida pargis tegema hakatakse, alles arutatakse. Kindlat plaani pole paika pandud.

"Nüüd tulebki mõtlema hakata, et kuidas me väljaku täpselt sisustame. Kindlasti on plaanis nii-öelda kogu seda ala siis väärindada. Lembitu park on tegelikult ju välja kujunenud haljastusega ala, et kuigi meil eelnõus on kirjutatud Ukraina väljak, siis tegelikult on pigem eesmärk seal luua keskkond, mis haakub selle olemasoleva pargi dünaamikaga," rääkis Lippus.

Lippus toob välja, et Lembitu park sai valitud osaliselt seetõttu, et see asub kesklinnas, kus inimestel on hea kokku tulla ning kuna see asub välisministeeriumi taga, moodustab ta ministeeriumi ees oleva Islandi väljakuga paari. Island oli esimene riik, kes Eesti iseseisvust tunnustas ja nii tunnustab Eesti Ukraina iseseisvuse säilitamise püüdlusi. Samuti on koht sümboolne, sest Teise maailmasõja ajal sai see ala pommitamise käigus hävitatud.

Reformierakonna fraktsiooni liige Heidy Purga ütles, et teda Ukraina väljaku asukoht ei häiri, küll aga talle tundub, et linnavalitsus on sellega kiirustanud.

"Kiirustades just selles mõttes, et see teema kiiresti päevakorrast maha saada. Tundub, et Tallinna linnavalitsuses, eesotsas Mihhail Kõlvartiga, on Ukraina põgenikesse suhtumise küsimus ja kõik sellega seonduvad teemad väga ebamugavad," rääkis Purga.