Aasta lõpuks võib Eestis puudu olla 2000 veokijuhti
Aasta lõpuks võib Eestis puudu olla 2000 veokijuhti, mistõttu soovivad vedajad erandit Valgevene veokijuhtide palkamiseks. Kuid juba praegu otsivad Eesti vedajad veokijuhte ka kaugemalt, näiteks Usbekistanist ja Indiast.
Euroopas on puudu üle 400 000 veoautojuhi ehk pea 10 protsenti ametikohtadest on täitmata. See mure vaid süveneb, kui majandus taas elavneb ja vedude hulk kasvab. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees Jaak Kivisild ütles ERR-ile, et üks põhjus on noorte vähene huvi ameti vastu.
"Vanuseline struktuur on ülemise piiri poole. Suur osa juhtidest nii Eestis kui ka mujal on 50-ndates ja 60-ndates eluaastates. Noori praktiliselt peale ei tule."
Rahvusvahelise maanteetranspordi liidu raportist selgub, et Euroopas on alla 25 aasta vanuseid juhte seitse protsenti. Naissoost juhte on alla kolme protsendi. Ka prognoosib liit, et juhtide puudus süveneb tänavu 40 protsenti.
Eestist osaleb rahvusevahelistel vedudel 8000 veokit. Enne kui Venemaa alustas sõda Ukrainas oli neid juhtimas 1200 ukrainlast, 400 valgevenelast ja 400 venelast. Viimasest 800-st, kes juba lahkunud ei ole, peavad ülejäänud seda tegema aasta lõpuks, sest viisasid ei uuendata.
Paljud ukrainlased on aga suundunud kodumaad kaitsma ehk kokku võib aasta lõpuks Eestis puudu jääda 2000 juhti. Seetõttu soovivad vedajad erandit Valgevene veokijuhtide palkamiseks, nii nagu saab seda teha Lätis ja Poolas.
"Tegemist on tegelikult ühe valitsuse määrusega, mida tuleb kaaluda. Näiteks IT-töötajate suhtes teatud leevendused tehti Valgevene kodanikele. Ma eeldan, et seda otsustab juba uus valitsuse koosesis. Ilmselt natuke tuleb oodata, et valitsus saab paika ja siis saab selgeks, kas nad peavad võimalikuks sellist leevendust teha või mitte," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Tatter selgitas, et üks lahendus juhtide puudusel on palgata juhte väljapoolt Euroopa Liitu, kaugemalt tulnud juhte on liikmesriikides 150 000. Nendest 70 protsenti töötavad Poola ja Leedu ettevõtetes. Ka Eesti vedajad otsivad juhte nüüdseks kaugemalt, näiteks Usbekistanist ja Indiast.
"Aga siin tekivad ka üldse töökultuuri ja kokkusobivuse probleemid," Jaak Kivisild.
Osalt on juhtide puuduse põhjuseks ka Euroopa Liidu teadlik poliitika suunata veokeid autoteedelt ära ja innustada kauba vedamist raudteedel. Selleks peab, aga Euroopa raudteevõrku oluliselt täiendama. Ka ei saa Eestis raudteedele suunata siseriiklike vedusid.
Toimetaja: Urmet Kook