Navalnõi: uuringust selgub kaudselt venelaste vastumeelsus sõja suhtes

Naine kohendab kardinat Tveri linna tööliste ühiselamu tualettruumis.
Naine kohendab kardinat Tveri linna tööliste ühiselamu tualettruumis. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Kui Venemaa suuremate küsitlusfirmade uuringud näitavad venelaste laialdast toetust sõjale Ukrainas, siis Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase fondi (FBK) mai teises pooles korraldatud küsitlusest selgus, et see ei pruugi siiski nii olla.

"FBK sotsioloogiline teenistus pühendas oma järjekordse küsitluse puhtalt majandusteemadele, kuid nendest vastustest saab mõndagi selgeks," ütles Navalnõi oma Twitteri kontol avaldatud sõnumivoos.

Vangistatud opositsiooniliider rõhutas, et sellistele küsitlustele, kus päritakse otsesõnu agressiooni kohta Ukrainas, ei vasta inimesed ausalt, kuna kardavad võimude repressioone.

Navalnõi toob esmalt esile, et kui Ukrainas suurendati alates 2014. aastast 1,5 protsendi võrra tulumaksumäära, et lisanduva rahaga moderniseerida riigi relvajõude – mis on andnud ka märkimisväärseid tulemusi – siis Venemaa kodanikud sellist võimalust ei poolda.  

Hoolimata sellest, et Vene propaganda räägib 24/7, kuidas Venemaa vastu on terve maailm, et toimumas on Kolmas maailmasõda, kuidas Venemaa peab püha sõda tohutu NATO-ga, mis ähvardab hävitada kogu vene tsivilisatsiooni, siis venelased ikkagi ei toeta sõjaväe täiendavat rahastamist, selgub uuringust.

Küsimusele, kui Venemaa riigieelarvesse laekuks täiendav tulu, siis milleks seda esmajärjekorras tuleks kasutada, vastas 32 protsenti, et pensionite ja palkade suurendamiseks, 27 protsenti meditsiinile, 15 protsenti nii haridusele kui millelegi muule ning ainult seitse protsenti pooldas selle raha eraldamist sõjaväele. Neli protsenti küsitletutest ei osanud vastata.

"Ning arusaadav, miks see nii on. Küsimus on kohutavas vaesuses, mis on Putini 22 valitsusaasta peamine tulemus," tõdes Navalnõi.

Selle tõestuseks esitas ta tulemused küsimusele, kas ja kui kaua suudaks inimesed ilma palka või pensioni saamata oma säästudest vastu pidada.

Selle kohaselt ei ole 49 protsendil üldse säästusid, 18 protsenti suudaks vastu pidada kolm kuud või rohkem, 14 protsenti kaks-kolm kuud, üheksa protsenti kuni üks kuu, neli protsenti paar nädalat. Kuus protsenti ei soovinud sellele vastata.

"Aga risk on täiesti olemas," jätkas Navalnõi ning viitas küsimusele, milles 22 protsenti vastas, et neil on lähedasi, kes on viimase kolme kuu jooksul (Ukrainasse tungimise algusest – toim.) töö kaotanud. "Selge, et see ei lisa homse päeva suhtes kindlust. See sunnib plaanidest loobuma ja muutma juba niigi väga tagasihoidlikku eluviisi," leiab Navalnõi.

Selline ebakindlus on tinginud ka selle, et 29 protsenti vastanutest tunnistab, et on viimase kolme kuu jooksul loobunud mõne suure ostu tegemisest.

Samast uuringust selgus ka, et 78 protsenti ei plaani selle aasta jooksul ühtegi suurt ostu. Kaheksa protsenti kavandab remonti, neli protsenti plaanib auto ja sama palju ka kinnisvara ostu, kaks protsenti suurema kodutehnika või sama palju veel millegi ostu. Kaks protsenti ei osanud vastata.

"80 protsenti Venemaa perekondadest ei kavanda aasta jooksul ühtegi suurt ostu. Seda nimetatakse VAESUSEKS," tõdes Navalnõi. "See on peamine sõna, mis määratleb Venemaad 2022. aastal ja mis iseloomustab ka venelaste tegelikku suhtumist sõtta. Neile ei ole seda sõda vaja. Neil on vaja paremini elada," märkis opositsiooniliider.  

"Aga nad mõistavad imehästi, et Putini sõja tõttu hakkavad nad elama üha halvemini ja halvemini," jätkas Navalnõi.

Ta tõi esile uuringus järgmise esitatud küsimuse tulemused, kus mai teises pooles antud vastuseid võrreldi aprilli keskpaigas antud vastustega.

Kui aprillis vastas 28 protsenti, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid on nende elu mõjutanud, siis mais tunnistas sama juba 37 protsenti. Nende osakaal, keda sanktsioonid ei ole mõjutanud, on aprilli 57 protsendilt vähenenud mais 51 protsendile.   

"Tavaliste inimeste pessimismi dünaamika on muljet avaldav. Kõigest kuuga on ligi kümne protsendipunkti võrra kasvanud nende arv, kes ei oota midagi head Venemaa majanduslikust tulevikust sanktsioonide tingimustes," kirjutas Navalnõi.

Korruptsioonitõrje fondi sotsioloogiateenistuse viimane telefoniküsitlus täikasvanud elanike seas tehti 16.–25. maini. Varasem sarnane uuring toimus 4.–12. aprillini.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: