Tiit Vähi: rahareform oli ainult üks samm riigi ehitamisel

Tiit Vähi
Tiit Vähi Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Krooni käibelevõtmise eel rahareformi komiteed juhtinud tollane peaminister Tiit Vähi ütles ERR-ile, et oma valuutale üleminek oli ainult üks komponent riigi ülesehitamisel ning selle tehniline teostus ei olnud keeruline.

"Mis puutub rahareformi, siis rahareform oli üks väga särav tulemus 30 aastat tagasi, aga enne ja veel tähtsam oli iseseisvuse saavutamine, veel tähtsam oli majanduse tasakaalustamine, üleminek majandusvabadusele. Pärast seda tuli rahareform ja nädal hiljem, kui ma ei eksi, ka põhiseaduse vastuvõtmine. Siis me võisime ütelda, et 1992. aasta juunis oli riik põhilistes raamides valmis tehtud ja mul on väga hea meel, et ma olen õige mitmes etapis selles asjas osalenud," rääkis Vähi.

Tema sõnul ei olnud rahareform ainult rublade vahetamine kroonide vastu, vaid reform algas ammu enne ja oli märksa pikem protsess.

Vähi kirjeldas, kuidas juba enne rahareformi tuli majandus tööle saada ning mõelda sellele, kuidas riigieelarvele täiendavaid tulusid hankida ja samas kulusid kokku hoida. "Ja ma arvan, et üks kõige riskantsem ja mulle isiklikult mittemeeldivam asi oli see, kui mul tuli oluliselt tõsta makse. Enne rahareformi tuli majanduse tasakaalustamiseks, eelarve tasakaalustamiseks tõsta oluliselt makse ja vaat see oli riski küsimus, kuidas inimesed selle kõigega hakkama saavad, kuidas inimesed selle kõik üle elavad," rääkis ekspeaminister.  

"Aga mis puutub rahareformi, ma väga vabandan, see oli lihtne, primitiivne. See niinimetatud valuutakomitee süsteem, currency board süsteem põhimõtteliselt oli sarnane kulla alusel (valuuta käivitamisega – toim.). Me saime kätte kolmest riigist 11 tonni kulda, lisaks sellele panime lahmaka metsa kuskilt Paide kandist rahareformi katteks. Ja siis ütlesime, et kui Eesti töötab tublisti, müüb tublisti, siis saab ta välisvaluutat, siis saab emiteerida täiendavaid kroone ja siis saavad ka inimesed paremini elada. Kui seda ei juhtu, siis tuleb vastupidine – ringlusest tuleb raha tagasi võtta, tagasi kutsuda ja me hakkame viletsamalt elama," jätkas Vähi.

Ekspeaministri sõnul oli rahareformi õnnestumisel oluline, et seda juhtis 1991. aasta kevadel moodustatud rahareformi komitee, mille eesotsas oli peaminister ning liikmeteks Eesti Panga president (rahareformi ajal Siim Kallas – toim.) ja üks sõltumatu ekspert (Rudolf Jalakas).

"Nendel oli antud õigus teha kõik otsused, langetada kõik - tõstsime maksu kakskümmend protsenti ja mitte keegi ei köhinud. Mitte kunagi tulevikus, mitte üheski riigis ei anta sellisele kolmikule sellist õigust. Kuid õnneks oli nii, et meil oli pea või aju õiges kohas, mõtlesime kõik asjad läbi, meil oli selgroog, me hoidsime kurssi ja lisaks sellele meil oli süda õiges kohas. Me olime riigimehed, me tegime seda riigi jaoks, inimeste jaoks. Jah, loomulikult olid riskid, kuidas seda kõike vastu võetakse, aga see oli tohutult huvitav aeg, tohutu eufooria. Ma olen õnnelik, et ma sellel ajal olen olnud Eesti poliitikas," rääkis Vähi.

Vaidlusi oli krooni kursi üle

Vähi sõnul oli rahareformi otsustamisel keeruline mitte see, kas kroonile üle minna, vaid millise kursiga kroon siduda.

"Meil ei olnud teist võimalust, väga lihtne oli otsustada. Aga mõned nüansid olid tõesti sellised, kus olid riskid. Riski küsimus oli näiteks vahetuskurss. Eesti Pank tahtis saada üks-kaheksale, et üks Saksa mark maksaks kaheksa krooni, aga majandusreformikomitee eesotsas Enn Roosega, nad ütlesid üks-viiele oleks parem, et see oleks natuke rahulikum, leebem reform," rääkis Vähi. "Tagantjärele ma ütleks seda, et siirdeprotsess oli kursi üks-kaheksale korral kiirem, üks viiele oleks olnud aeglasem, mingit erilist suurt vahet ei olnud. Aga seda, et me oleksime seda edasi lükanud, ei olnud võimalik edasi lükata."

Vähi kritiseeris praegust majanduskorraldust

Ekspeaminister rääkis, et rahareformi järel sai täies mahus käivituda turumajandus, mis tähendas seda, et iga ettevõtja sai endale lubada nii palju, kui ta suutis oma toodanguga teenida. Aga praeguseks on olukord tema hinnangul muutunud.

"Ma tahan ütelda seda, et täna meil ei ole turumajandus. Täna on meil jällegi käsumajandus, dotatsioonimajandus, subsiidiumimajandus, toetusemajandus. Ja siis aeg-ajalt öeldakse - oi kurat, me trükkisime liialt palju valuutat, nüüd vist tuleb inflatsioon! Loomulikult tuleb inflatsioon, kust ta pääseb!" rääkis Vähi.

"Ja nüüd edasi, kas see ettevõte, kes hästi teeb tööd, kas see on edukas, kas see saab endale palju lubada? Ei, kaugeltki mitte! See, kes oskab kirjutada projekte, välja lunida toetusrahasid – see saab hästi elada. Ma ei ole selle praeguse süsteemiga rahul. Ma väga vabandan," ütles Vähi.

Tiit Vähi oli Eesti peaminister 1992. aasta 29. jaanuarist kuni 21. oktoobrini ning uuesti 17. aprillist 1995 kuni 17. märtsini 1997.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: