Saatejuht Arp Müller küsis Kallaselt, et kui peaks sündima valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, siis kas see oleks uus valitsus, millele Kallas läheb küsima ka riigikogu mandaati, astudes enne seda tagasi või see oleks valitsusremont, kus Kallas laseb lihtsalt presidendil uued ministrid ametisse nimetada.

"See on nüüd väga hea küsimus. Mina olin kogu aeg seda meelt, et kui me saame selle valitsuse kokku, siis ma lähen ja võtan riigikogult uue mandaadi, aga minuga võtsid ühendust eelmise nädala lõpus juhtivad riigiõiguse spetsialistid, kes ütlesid, et see on ohtlik pretsedent,"

"Sest põhiseaduses antakse see mandaat peaministrile. Peaminister saab ministreid vahetada, võib ka kõik ministrid välja vahetada. See on tema mandaat. Ja sa ei küsi mandaati valitsusele, vaid sa küsid mandaati peaministrile. Ja kui sa ütled, et jah, ma pean nüüd minema uut mandaati küsima, sellepärast, et mul on nüüd täiesti uus valitsus, siis sa tegelikult annad nagu tulevikuks selle hoova, et mitte kunagi ei tohikski olla vähemusvalitsust. Sest niipea, kui keegi läheb ära, saab öelda, et sa oled ebaseaduslik ja põhiseaduse kohaselt sa peaksid tagasi astuma. See on väga huvitav dilemma," rääkis Kallas.

Kallas ütles, et on selles küsimuses pidanud nõu ka presidendiga ja arutanud, mida oleks õige teha.

"Ma ei ole seda analüüsi lõpule viinud, aga üks variant on ka see, et ma saan minna riigikogu ette, teha poliitilise avalduse, kus kõiki neid programmilisi punkte teadvustada, siis kõik riigikogu liikmed saavad küsida kaks küsimust, on ka kõned lõpus fraktsioonide poolt. Aga mingit hääletust ei toimu, sest seda ei ole vaja. See oleks jah, üks variant, aga lõplikult ei ole ma otsustanud," sõnas Kallas.

Kallas rääkis, et kuigi praegu on kogu tema energia suunatud sellele, et saada kokkuleppele Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega, siis läbirääkimiste ebaõnnestumisel oleks tema ees mitu valikut.

"Number üks on jätkata vähemusvalitsusena. Number kaks on see, et riigikogule see ei sobi ja riigikogu teeb mulle umbusaldushääletuse, mis läheb tõenäoliselt läbi ja siis saab juba president nimetada järgmise kandidaadi või valitsus saab teha ka ettepaneku presidendile kutsuda esile erakorralised valimised ja siis president peab otsustama, mida ta sellises situatsioonis teeb," lausus ta.