Sõja 123. päev: võitlus jätkub Lõssõtšanski kaitsmisega
Ukraina väed jätkavad pärast Severodonetskist taganemist Vene üksuste tõrjumist idarindel Lõssõtšanski linnas, mis asub teisel pool Siverski Donetsi jõge kõrgendikul, ütles sõjaväeluure ülem. Kiievis hukkus aga Vene raketirünnakutes üks inimene ja mitu sai vigastada.
Oluline 26. juunil kell 22.30:
- G7 juhid valmistuvad Ukrainat toetama nii kaua kuni vaja;
- Ukraina väed ründasid Vene naftaplatvormi;
- Putin lubab viia Valgevenesse Iskanderi raketid;
- Sõjauuringute ekspert: Ukrainal muutub idas enda kaitsmine lihtsamaks;
- Kaitseminister Šoigu külastas Vene sõjaväe juhtimispunkte Ukrainas;
- Ukraina lubab jätkata võitlust Lõssõtšanski kaitsmisega;
- Ühendkuningriik lubab Ukrainale tagada veel 525 miljonit dollarit laenu;
- Kiievi kesklinnas sai raketirünnakus surma üks ja viga viis inimest;
- Venemaa teatas raketilöökide andmisest Loode-Ukrainas;
- Luurejuht: pooled Vene lahinguüksused on Ukrainas hõivatud;
- NYT: Ukrainas tegutsevad lääneriikide eriväelased;
G7 juhid valmistuvad Ukrainat toetama nii kaua kuni vaja
Maailma juhtivad tööstusriigid valmistuvad Ukrainat toetama Venemaa rünnaku tõrjumiseks nii kaua kuni seda on vaja, vahendas Bloomberg sel teemal plaanitava avalduse mustandit.
"Jätkame rahalise, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toe pakkumist ning seisame Ukraina kõrval nii kaua kui vaja," seisis Bloombergi poolt vaadatud avalduse mustandis.
Dokumendi kohaselt kaaluvad G-7 juhid ka võimalust kasutada Venemaalt imporditud tollimaksudest saadavaid tulusid Ukraina toetamiseks.
Ukraina väed ründasid Vene naftaplatvormi
Ukraina väed ründasid Mustal merel Krimmi nafta- ja gaasiettevõttele kuuluvat puurimisplatvormi, vahendas The Guardian Vene uudisteagentuuri Tass.
Krimmi päästeteenistuse ametnik teatas tulistamisest Ukraina relvajõudude poolt, aga tema sõnul ohvritest andmeid ei ole.
Ukraina ründas ka eelmisel esmaspäeval üht Vene naftaplatvormi.
Putin lubab viia Valgevenesse Iskanderi raketid
Vladimir Putin ütles, et plaanib viia lähikuudel Valgevenesse tuumavõimekusega raketid Iskander-M, vahendas BBC.
Putin ütles ka, et Venemaa aitab moderniseerida Valgevene sõjalennukeid Su-25, et need saaksid kanda tuumarelvi.
Samuti plaanib Venemaa viia Valgevenesse juurde sõjalennukeid.
Sõjauuringute ekspert: Ukrainal muutub idas enda kaitsmine lihtsamaks
Dr. Natasha Kuhrt Londoni King's College'i sõjauuringute osakonnast ütles, et idas territooriumist loobudes muutub Ukraina kaitseliin lühemaks ja seda on lihtsam kaitsta, Venemaa positsioon muutub aga keerulisemaks, vahendas BBC.
Ta lisas, et hoolimata idas territooriumist loobumisele, edeneb Ukraina lõunarindel.
Kuhrt rääkis, et isegi, kui Venemaa praegu Ukrainas tagasi lükatakse, ei anna ta niipea alla. "Ta võib põhjustada endiselt tohutul hulgal hävingut, mis on Venemaa modus operandi. Seda oleme varem näinud Süürias ja Tšetšeenias," lausus ta.
Sergei Šoigu külastas Vene sõjaväelasi Ukrainas
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu külastas pühapäeval Vene sõjaväe juhtimispunkte Ukrainas ning kontrollis Ukrainas tegutsenud Vene väegruppi, kirjutas Interfax.
Šoigu kuulas ära viimased andmed Vene relvajõudude olukorrast ja tegevusest põhilistes operatsioonipiirkondades.
Lisaks andis kaitseminister sõjaväelastele üle Vene Föderatsiooni Kangelase Kuldtähe medali ja Julguse ordeni "kangelaslikkuse ja pühendumuse eest lahinguülesannete täitmisel operatsiooni ajal", teatas ministeerium.
Ukraina jätkab võitlust Lõssõtšanski kaitsmisega
Ukraina väed jätkavad pärast Severodonetskist taganemist Vene üksuste tõrjumist idarindel Lõssõtšanski linnas, mis asub teisel pool Siverski Donetsi jõge kõrgendikul, ütles sõjaväeluure ülem.
Ukraina püüab Severodonetskist lahkumise järel olukorda rindel stabiliseerida, rääkis sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov uudisteagentuurile Reuters.
Budanov andis intervjuu mõni tund enne seda, kui mõlemad pooled olid teatanud Severodonetski linna langemisest Vene vägede kätte.
Venemaa kasutas Severodonetskis sama taktikat, mis Mariupolis – pühkides linna oma pommitamisega maamunalt, ütles luurejuht. Arvestades kujunenud olukorda, pole kaitse hoidmine varemetes ja avatud maastikul enam võimalik. Seega lahkuvad Ukraina üksused, et asuda kaitsele kõrgendikul, rääkis Budanov.
Ainus võimalus Ukraina võiduks on tema sõnul puhas sõjaline jõud, et kogu oma territoorium tagasi vallutada.
Kiievi kesklinnas sai raketirünnakus surma üks ja viga viis inimest
Vene relvajõud tulistasid pühapäeva hommikul Kiievi kesklinna rakettidega, rünnakus sai vähemalt viis inimest viga ning üks inimene sai surma.
"Kiirabimeeskonnad ja päästjad sõitsid kohale. Täpsem info tuleb hiljem," kirjutas Kiievi linnapea Vitali Klõtško sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram. Tema sõnul evakueeritakse inimesi kahest hoonest.
Hiljem ütles Ukraina politseiülem Ihor Klõmenko televisioonis, et vähemalt viis inimest sai viga, kui Vene rakett tabas elumaja.
Hiljem teatati, et teine rakett tabas ka lähedalasuvat lasteaeda, kuid selle rünnakus keegi viga ei saanud.
Klitško teatel toimus neli plahvatust kesklinnas Ševtšenko rajoonis, kus paikneb mitmeid ülikoolihooneid, restorane ja kunstigaleriisid.
Hiljem väitis parlamendisaadik Aleksei Gontšarenko, et kokku tulistasid Vene väed Kiievi linna ja oblasti pihta 14 raketti.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus sotsiaalmeedia vahendusel G7 riike karmistama Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone, tuues näiteks pühapäevase raketirünnaku.
This 7 y.o. Ukrainian kid was sleeping peacefully in Kyiv until a Russian cruise missile blasted her home. Many more around Ukraine are under strikes. G7 summit must respond with more sanctions on Russia and more heavy arms for Ukraine. Russia's sick imperialism must be defeated. pic.twitter.com/0kn2hl7A4x
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) June 26, 2022
"See seitsmeaastane tüdruk magas pühapäeva hommikul rahulikult Kiievis oma kodus, kui Vene tiibrakett tema maja tabas. Ka paljud teised Ukrainas on rünnkute all. G7 tippkohtumine peab vastama Venemaale täiendavate sanktsioonidega ning veelgi tugevamate relvadega Ukrainale. Venemaa haige imperialism tuleb alistada," kirjutas Kuleba.
Biden raketilöögist Kiievile: see on veel üks näide nende barbaarsusest
USA president Joe Biden kritiseeris pühapäeval Vene raketilööki Kiievi elurajoonile, öeldes, et see on järjekordne tunnistus barbaarsusest.
"See on veel üks näie nende barbaarsusest," märkis Biden Saksamaal G7 riikide tippkohtumisel.
Venemaa teatas raketilöökide andmisest Loode-Ukrainas
Vene kaitseministeerium teatas pühapäeval, et tulistas rakettidega Ukraina relvajõudude väljaõppekeskusi Lvivi, Tšernigivi ja Žõtomõri oblastis.
Ukraina ei ole teadet enda poolt kinnitanud.
Johnson ja Macron leppisid kokku abi suurendamises Ukrainale
Ühendkuningriik ja Prantsusmaa leppisid kokku suuremas toetuses Ukrainale, teatas Briti peaministri büroo pühapäeval.
Briti peaminister Boris Johnson ja Prantsuse president Emmanuel Macron leppisid täiendavas sõjalises abis Ukrainale kokku Saksamaal alanud G7 riikide tippkohtumisel, ütles pressiesindaja.
"Nad tõdesid, et konflikti käigus on saabunud kriitiline hetk ning on võimalus muuta sõja kulgu," öeldi Downing Streeti pressiesindaja tehtud avalduses.
Mõlemad liidrid rõhutasid vajadust tugevdada Ukraina positsioone nii sõjas kui ka igasugustes tulevastes läbirääkimistes. President Macron tunnustas peaministri tegevust Ukraina sõjalisel toetamisek ning liidrid leppisid kokku seda töödintensiivistada, öeldi pressiesindaja avalduses.
Ühendkuningriik lubab Ukrainale tagada veel 525 miljonit dollarit laenu
Ühendkuningriik on valmis garanteerima Ukrainale veel 525 miljoni dollari mahus laenu võtmise Maailmapangalt, ütle Briti peaminister Boris Johnson laupäeval.
"Ukraina suudab võita ja ta võidab. Aga nad vajavad selleks meie toetust. Me ei tohi Ukraina suhtes lootust kaotada," rääkis Johnson Saksamaal toimunud demokraatlike tööstusriikide grupi G7 liidrite kohtumisel.
Luurejuht: pooled Vene lahinguüksused on Ukrainas hõivatud
Budanovi hinnangul on Venemaa sõtta Ukraina vastu kaasanud 330 000 sõjaväelast, mis on umbes kolmandik tema relvajõudude koosseisust. See hõlmab endas ka mittesõjalist personali, näiteks neid, kes logistikaga tegelevad.
"Põhiline osa sellest on aga võitlusüksused ja see on üle 50 protsendi sellest, mis Venemaal praegu üldse on," lisas ta.
Budanovi sõnul ei usu ta, et president Vladimir Putin käivitab üldmobilisatsiooni, kuna see võib talle sisepoliitikas tagasilöögi tuua.
"Nad tõesti kardavad seda – seetõttu käib varjatud mobilisatsioon, eriti reserviste kasutades," rääkis luurejuht. Budanovi sõnul on üksused, mis alustasid sõjakäiku 24. veebruaril, praeguseks kaks või isegi kolm korda ümber formeeritud ja täiendatud.
Budanov keeldus täpsemalt rääkimast Ukraina partisanide tegevusest okupeeritud territooriumil, kuid andis märku sellest, kes on nende tegevuse sihtmärk: "Inimesed, kes reetsid Ukraina ja need armetud, kes tulid siia meie maad hävitama, hävitatakse ise. Ei ole muud eesmärki."
Ukraina sõjaväeluure juht ei soovinud avada oma vägede vastupealetungide plaane. "Alates augustist peaksime nägema muutust Ukraina sõjalises tegevuses. Oodake lihtsalt pisut me näeme, mis saama hakkab," rääkis Budanov.
Luurejuht rõhutas, et vasturünnak sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas hästivarustatud vägede hulgast, mis aga sõltub välise abi kohalejõudmisest.
Budanov väljendas suurt tänulikkust lääneriikidele nende sõjalise abi eest, kuid rõhutas täiendava abi vajadust.
NYT: Ukrainas tegutsevad lääneriikide eriväelased
Ukrainas tegutsevad varjatult USA ja mitme teise lääneriigi eriväelased, kes aitavad koordineerida riiki suunatavat relvaabi ja luureinfot ning Ukraina üksuste väljaõpet, kirjutab ajaleht The New York Times (NYT).
Peamiselt tegutsevad USA Luure Keskagentuuri (CIA) agendid Kiievis, kuid mõnikümmend USA, Briti, Prantsuse ja ka Leedu eriväelast on ametis ka mujal Ukrainas, edastas leht oma allikatele viidates.
USA ja teiste riikide anonüümsed allikad, kes lehega rääkisid, rõhutasid, et välismaa eriväelased ei tegutse rindel koos Ukraina üksustega, vaid nõustavad neid staapides ning riigi kaugemates osades paiknevates väeüksustes või ka šifreeritud sidekanaleid kasutades. Siiski on märke sellest, et lääne instruktorite väljaõpe ning luureandmed on mõjutanud ka Ukraina üksuste tegevust lahingutes, lisas leht.
Indoneesia president suundub Ukrainasse ja Venemaale rahu vahendama
Indoneesia president Joko Widodo teatas pühapäeval, et suundub rahumissioonile Ukrainasse ja Venemaale ning kavatseb kutsuda Vene presidenti Vladimir Putinit kehtestama Ukrainas kohest relvarahu.
"Sõda peab lõppema ja globaalsed toiduainete tarneahelad uuesti käivitada," ütles Widodo enne suundumist G7 riikide tippkohtumisele Saksamaal.
Indoneesia president, kes on praegu maailma 20 suurima majandusega riigi ühenduse G20 eesistuja, ütles, et kutsub G7 riike üles pingutama rahu nimel Ukrainas.
Sarnase üleskutse tegi ka Indoneesia välisminister Retno Marsudi.
Indoneesia on küll väljendanud oma poolehoidu Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale, kuid on lükanud tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski palve saata oma riigile relva-abi.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeva hommikul tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates täiemahulise invasiooni algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 34 850 (võrdlus eelmise päevaga +150);
- tankid 1532 (+21);
- jalaväe lahingumasinad 3659 (+14);
- lennukid 217 (+0);
- kopterid 184 (+0);
- suurtükisüsteemid 764 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 99 (+0);
- tiibraketid 139 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 243 (+2);
- operatiiv-taktikalised droonid 630 (+4);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2564 (+4);
- laevad / paadid 14 (+0);
- eritehnika 60 (+0).
Suurimaid kaotusi said Vene väed viimase ööpäeva jooksul Ukraina relvajõudude teatel Bahmuti ja Kurahhivi suundadel.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, NYT, Interfax
