Vene rakett tabas Poltava oblastis kaubanduskeskust
Ukraina ametivõimud paluvad tsiviilisikutel lahkuda Slovianskist ja Lõssõtšanskist. Vene kaitseministeerium on kinnitanud mitme Ida-Ukrainas vägesid juhtinud kindrali väljavahetamist, teatab Ühendkuningriigi ajaleht The Telegraph.
Oluline 27. juunil, kell 22.56
- Ukraina võimude sõnul on Mariupoli elanikud sunnitud söögiks püüdma linnas asuvaid tuvisid;
- Bideni nõuniku sõnul tahab Zelenski lahinguväljal lähikuudel venelaste ees edu saavutada;
- Ukraina ametivõimud paluvad tsiviilisikutel Slovianskist lahkuda;
- G7 lubas Ukrainat toetada nii kaua kuni Ukraina nende abi vajab;
- Severodonetskist saab nüüd lahkuda ainult Vene vägede poolt kontrollitud territooriumile;
- Tsiviilisikutel palutakse Lõssõtšanskist otsekohe lahkuda;
- G7 riigijuhid lubasid Vene naftale hinnalage;
- Hersonis ebaõnnestus atentaadikatse venemeelse linnavõimu esindaja vastu;
- ISW sõnul oli pühapäevane raketirünnak Kiievile seotud G7 kohtumisega;
- Briti luure hinnangul toetub Venemaa enam reservešelonidele;
- Ukraina peastaabi hinnangul on Venemaa kaotanud sõjas 35 000 võitlejat;
- Ukraina hinnangul tarnib Valgevene Venemaale laskemoona;
- Venemaa vallandab Ukraina sõda juhtinud kindraleid;
- Venemaa hilines esimest korda riigivõla tagasimaksmisega;
- Türgi president kavatseb kohtuda Soome ja Rootsi esindajatega;
- EL saadab Ukrainale 12 miljoni väärtuses meditsiinivarustust;
- Kiiev: Vene vägede rünnaku tõttu hukkus Harkivis neli inimest;
- USA kavatseb teatada kesk- ja pikamaa raketisüsteemide tarnimisest Ukrainale;
- Johnson: Krementšuki linna kaubanduskeskuse ründamine näitab Putini julmuse ulatust;
- USA: Venemaa ründab nüüd Ukrainat rohkem kui eelmistel nädalatel;
- Zelenski ärgitab valgevenelasi mitte laskma oma riiki sõtta tõmmata.
- Vene rakett tabas Poltava oblastis kaubanduskeskust
- Lõssõtšanskis hukkus rünnakus kaheksa tsiviilelanikku
Vene rakett tabas Poltava oblastis kaubanduskeskust
Venemaa rakett tabas Ukrainas Poltava oblasti Krementšuki linna kaubanduskeskust. Kaubanduskeskus on üleni leekides.
Poltava oblasti kuberner Dmõtro Lunin teatas, et rünnaku tagajärjel hukkus vähemalt 13 inimest ja vigastada sai vähemalt 50 inimest, vahendas Reuters. Lunini sõnul käivad päästetööd ning ilmselt on hukkunuid rohkem.
Ukraina president Volodomõr Zelenski teatas, et rünnaku ajal viibis kaubanduskeskuses umbes tuhat inimest. "Kaubanduskeskus ei kujutanud ohtu Venemaa armeele ja sellel pole nende jaoks strateegilist väärtust," teatas Zelenski.
⚡️ Zelensky: 'Russia strikes shopping center in Kremenchuk, while over thousand people inside.'
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) June 27, 2022
"The mall is on fire, firefighters are trying to extinguish the fire, the number of victims is impossible to imagine," said President Volodymyr Zelensky.
Volodymyr Zelensky/Telegram pic.twitter.com/Pb8IGeAevD
Lõssõtšanskis hukkus kaheksa tsiviilelanikku
Esmaspäeval hukkus Venemaa raketirünnakus Lõssõtšanksile vähemalt kaheksa tsiviilelanikku ning haavata sai 21 inimest, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.
Haidai sõnul olid kohalikud kogunenud rünnaku ajal veejärjekorda, kus nad võeti sihikule.
Kiiev: Vene vägede rünnaku tõttu hukkus Harkivis viis inimest
Ukraina võimude teatel hukkus esmaspäeval Vene vägede pommitamise tõttu Harkivi äärelinna piirkonnas vähemalt viis inimest ja 22 inimest sai vigastada, nende seas ka viis last.
Ukraina ametnike teatel võib hukkunute arv suurendada, vahendas CNN.
USA: Venemaa ründab nüüd Ukrainat rohkem kui eelmistel nädalatel
"See võib olla seotud G7-ga. Kindlasti võib see olla seotud HIMARS-ide saabumisega Ukrainasse. See võib olla osa ka Venemaa pikaajalisest lahingustrateegiast," ütles ametnik.
Ametniku sõnul saavutab Vene armee Donbassis edusamme, kuid seisab endiselt silmitsi Ukraina vägede vastupanuga, vahendas CNN.
Ametniku sõnul on Venemaa armeel endiselt probleeme võitlusvaimuga. Ametniku sõnul on Ukraina väed saavutanud Hersoni oblasti põhjapiirkonnas väiksemaid edusamme.
"Ukrainlased kasutavad väga hästi nendele tarnitud HIMARS süsteeme," ütles ametnik.
Johnson: Krementšuki linna kaubanduskeskuse ründamine näitab Putini julmuse ulatust
Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles esmaspäeval, et Krementšuki linna kaubanduskeskuse ründamine näitab Venemaa presidendi Vladimir Putini julmuse ja barbaarsuse ulatust.
"Taaskord on meie mõtted Ukraina süütute ohvrite perekondadega. Putin peab mõistma, et tema käitumine tugevdab G7 riikide otsust seista Ukraina kõrval nii kaua kui vaja," märkis Johnson.
Kaubanduskeskuse rünnaku mõistis teravalt hukka ka ÜRO.
"See rünnak on kahetsusväärne. Tsiviiltaristut ei tohiks kunagi kunagi sihikule võtta," ütles ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric.
Mariupoli elanikud peavad ellujäämiseks sööma tuvisid
Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul on Mariupolisse jäänud inimesed sunnitud söögiks püüdma tuvisid. Boitšenko sõnul kasutavad elanikud tuvide püüdmiseks improviseeritud tuvilõkse.
Mariupoli tervisekeskuse nr 3 juht Oleksandr Lazarenko tõi välja, et tuvisid on ohtlik süüa kuna tegemist on haiguskandjatega, kellelt võib saada nii viiruslikke, bakteriaalseid kui ka seenhaiguseid. Sellised nakkused võivad viia raske haiguseni, mis korraliku arstiabi puudumisel võivad lõppeda surmaga.
EL saadab Ukrainale 12 miljoni euro väärtuses meditsiinivarustust
EL saadab Ukrainale 12 miljoni euro väärtuses meditsiinivarustust ja spetsiaalset kaitsevarustust, et kaitsta ukrainlasi bioloogilise ja keemilise ohu eest, vahendas CNN.
Kuna Ukraina haiglad vajavad hädasti meditsiiniseadmeid, annetab EL Ukrainale ventilaatoreid ning meditsiinipersonali vahendeid, teatas Euroopa Komisjon.
"Ukraina haiglad ja meditsiinitöötajad töötavad vaenlase tule all ning me peame tegema kõik endast oleneva, et varustada neid elude päästmiseks vajalike vahendite," ütles Euroopa Komisjoni kriisijuhtimise volinik Janez Lenarcic.
Bideni nõunik: Zelenski keskendub lähikuudel sõjas edu saavutamisele
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tahab saavutada Venemaa ees sõjalist edu lähikuudel, mitte aastate pärast, teatas USA president Joe Bideni nõunik peale G7 kohtumist.
"Zelenski keskendus kohtumisel tugevalt sellele, et Ukraina oleks eelisseisundis lahinguväljal juba lähikuudel, mitte aastate pärast, kuna tema arust ei ole kurnamissõda Ukraina rahva huvides," vahendas USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan öeldut.
Varasemalt teatas CNN-le teada olev allikas, et Zelenski tahab sõjaga talveks ühele poole saada.
Ukraina palub inimestel Slovianskist lahkuda peale raketirünnakuid linnale
Slovianski sõjalise administratsiooni juhi Vadõm Liakhi sõnul tabasid linna öösel ja esmaspäeval venelaste rünnakud ning tsiviilisikutel on soovitatud linnast lahkuda. Liakh kinnitas üle, et linnas puudub sõjaline taristu ja rünnati tsiviilobjekte.
G7 lubab Ukrainat toetada nii kaua kuni Ukraina seda vajab
Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 grupp kinnitas oma valmidust toetada Ukrainat rahaliselt, humanitaarabis, sõjaliselt ja diplomaatiliselt nii kaua kuniks Ukraina riik sellist abi vajab.
G7 riigijuhtide sõnul on Ukraina enda otsustada, milline saab olema diplomaatiline lahendus praegusele konfliktile. Riigijuhid kinnitasid üle Ukraina õiguse enda territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele.
Ühendusse kuuluvate riikide juhid lubasid ka Ukrainat kaitsta kui praegune sõda Venemaa ja Ukraina vahel lõppeb.
Samal kohtumisel teatas Zelenski G7-le, et ta tahab sõja lõppemist 2022. aasta lõpuks. Selleks soovib Ukraina tugevat sõjalist toetust lähikuudel.
Severodonetskist saab nüüd evakueeruda ainult Venemaale või Vene vägede poolt okupeeritud territooriumile
Ukraina väed on Severodonetskist üle jõe Ukraina valitsuse kontrolli all olevasse territooriumi evakueerunud. Vene väed püüavad nüüd linnas üles seada okupatsiooniadministratsiooni.
Kohaliku sõjalise administratsiooni juhi sõnul on olukord okupeeritud Severodonektskis väga kriitiline, kuid nii toitu, vett kui ka arste on linnas väga vähe alles jäänud.
Ukraina palub tsiviilisikutel Lõssõtšanskist otsekohe lahkuda
Luhanski regiooni juhi Serhei Haidai kutsus ülesse kõiki Lõssõtšanskisse jäänud tsiviilisikuid linnast lahkuma. Haidai lubas, et linnast lahkujate eest kantakse hoolt teises Ukraina linnades.
Linna on jäänud 10 000 kuni 15 000 inimest ning iga päev lahkub linnast ligikaudu 50 inimest
Venemaa toetatud Luhanski oblasti separatistide sõnul on nende kätte langenud Lõssõtšanski viie kilomeetri kaugusel olev Borivske.
Lõssõtšanskist kagus Vovtšojarivka kandis on samuti ägedad lahingud. Seal läheduses on üks põhilisi Lõssõtšanskisse viivaid maanteid.
G7 juhid lubasid Vene naftale hinnalage
Lääneriike ühendava grupi G7 kohtumisel lubati hinnalage Vene naftale. Kuidas ja millal selline meede ellu viiakse ei ole veel selge. Asjaga seotud ametnike sõnul võidakse hinnalage jõustada läbi nafta eksporditaristu. Eesmärgiks on võtta Venemaalt sõja jätkamiseks oluline tuluallikas.
Kuigi Vene nafta eksport teistesse riikidesse on vähenenud, siis nafta toorhinna tõus on Venemaale siiski palju raha sisse toonud.
G7 liidrid lubasid ka uus sanktsioone Venemaale ning täiendavad 7,5 miljardit dollarit rahalist abi Ukraina riigile.
TASS: Hersonis tehti atentaadikatse Hersoni linnavalitsuse venemeelse liikme vastu
Vene uudisteagentuuri TASS teatel lendas Hersonis õhku Irina Mahneva auto. Autopomm lõhkes enneaegu, mistõttu atentaat ebaõnnestus. Mahneva vastutab okupeeritud Hersonis haridus- ja kultuuriküsimuste eest.
Reedel suri Hersonis autopommi tõttu Dmitri Savlutšenko, kelle Vene okupatsioonivõimud olid määranud tegelema pere- ja noorteteemadega.
ISW: raketirünnakud Kiievi vastu on tõenäoliselt seotud G7 kohtumisega
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul oli pühapäevane raketirünnak Kiievi vastu mõeldud mõjutama maailma suurimaid majandusi koondava G7 ühenduse kohtumist. Sarnaselt ründasid Vene väed rakettidega Kiievit ÜRO peasekretäri Antonio Gueterresi visiidi ajal 29. aprill.
Ukraina valitsuse hinnangul tulistati raketid Kaspia merelt Tu-95 ja Tu-160 pommitajatelt. Kuna Venemaa tulistas raketid maksimumkauguselt, siis võib see olla üks põhjus, mis need tabasid militaarsihtmärgi asemel elumaju.
Vene riigiduuma uurib võimalusi Vene õigusaktide muutmiseks, et oleks lihtsam teha varjatud mobilisatsiooni. Muudetud seadusandlusega oleks võimalik pakkuda armeelepinguid täisealistele Vene meestele, kes ei ole Vene armees ajateenistust läbinud.
Ühendkuningriigi luure: Venemaa toetub enam reservešelonidele
Brittide luureülevaate hinnangul püüab Venemaa taastada initsiatiivi Põhja-Izjumi teljel. Ukraina jõud hoiavad praegu sealset territooriumi, kasutades varjumiseks sealset metsast ala.
Lähinädalatel hakkab Venemaa suure tõenäosusega kasutama reservvägede ešelone.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 27 June 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 27, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/sKDdkkH7BC
#StandWithUkraine pic.twitter.com/i963Jlmikl
Vene reservarmee on hiljutine innovatsioon, kuhu kuuluvad osaajaga vabatahtlikud reservistid, mida saab konfliktitsoonis kasutada tagala julgestamiseks. Potentsiaalne mobilisatsioonireservi alla kuuluvad teoreetiliselt kõik, kes viimase viie aasta jooksul Vene relvajõududes ajateenistuses olnud. Kuigi Vene vägedel on puudu elavjõust, on üldmobilisatsioon jätkuvalt ebatõenäoline.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 35000 (võrdlus eelmise päevaga + 150);
- tankid 1552 (+20);
- jalaväe lahingumasinad 3687 (+28);
- lennukid 217 (+0);
- kopterid 184 (+0);
- suurtükisüsteemid 771 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 243 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 101 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 636 (+6);
- tiibraketid 139 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2575 (+11);
- laevad / paadid 14 (+0);
- eritehnika 60 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti ja Kurahhove piirkonnas.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina peastaabi hinnangul tarnib Valgevene Venemaale laskemoona
Ukraina peastaabi igapäevases ülevaates toodi välja, et Valgevene tarnis Venemaale, Belgogradi oblastisse kuni 20 vagunitäit lahingumoona.
Donetskis püüavad Vene väed tungida Lõssõtšanski peale lõunast. Mujal jätkusid tavapärased rünnakud kaudtule ja õhuväega.
Spirne ja Jakovlivka kandis leiti ja neutraliseeriti Vene sabotaažigrupid. Samuti peatati Vene vägede rünnakud Klõnove, Berestove ja Veršõna peale.
Mustal merel on kaks Vene alust, mis on võimelised Ukraina pihta rakette tulistama.
Venemaa vallandab Ukraina sõda juhtinud kindraleid
Venemaa kaitseministeerium on ametlikult kinnitanud mitme Ida-Ukrainas vägesid juhtinud kindrali väljavahetamisest, teatab Ühendkuningriigi ajaleht The Telegraph.
Ajalehe teatel on lõunasuunaliste rünnakute eest vastutama pandud kindral Sergei Surovik, kes varem vastutas muuhulgas Severodonetski lähistel asuvate Hirske ja Zolote piiramise eest. Varem juhtis lõunasuuna rünnakuid kindral Aleksander Dvornikov, keda on peetud ka kõigi Ukrainas viibivate vägede juhiks. Viimasel kohal on Dvornikovi ülesanded Telegraphi andmeil üle võtnud kindralpolkovnik Gennadi Židko.
Ühendkuningriigi kaitseministeerium kinnitab luureandmeile viidates ka, et Venemaa õhudessantvägede juht, kindralpolkovnik Andrei Serdjukov on tõepoolest lahti lastud. Serdjukovi vallandamisest teatas ajakirjandus juba varem. Vallandamiste ja ümberkorralduste põhjuseks on tõik, et rünnakud Ukrainas ei edene Kremlile meelepärasel viisil.
Venemaa hilines esimest korda võla tagasimaksmisega
Venemaa ei suutnud tähtajaks tasuda 100 miljonit dollarit välisvõlga. Tagasimakse tähtaeg sai täis juba 27. mail, ent võlausaldajad andsid Venemaale täiendavalt 30 päeva aega.
Tegu on sel sajandil esimese korraga, mil Venemaa võla tagasimaksmisega hätta jääb.
Venemaa on oma 40 miljardi dollarilise riigivõla tagasimaksmisega kimpus olnud Ukraina sõja algusest peale, sest sanktsioonidega on Venemaa edukalt välja lülitatud rahvusvahelisest finantssüsteemist, mistõttu riigi varad on paljudele investoritele kättesaamatud.
Venemaa süüdistab lääneriike järjekindlalt kunstliku maksejõuetuse tekitamises. Ehkki võla tähtajaks tasumata jätmine vähendab Venemaa väljavaateid rahvusvaheliselt turult raha laenata, ei mõjuta see Venemaad praegu, sest tänu suurtele nafta- ja gaasituludele puudub Venemaal vajadus raha juurde laenata. Küll seab juhtunu kahtluse alla Venemaa laenud tulevikus.
Türgi president kavatseb enne NATO tippkohtumist kohtuda Soome ja Rootsi esindajatega
Reccep Tayyip Erdogani kohtumine Soome ja Rootsi esindajatega NATO küsimuses on plaanitud teisipäevale, teatas Erdogani pressiesindaja Ibrahim Kalin. Pressiesindaja sõnul võtab kohtumisest osa ka Türgi asevälisminister Sedat Onal, kes juhib Türgi delegatsiooni esmaspäevastel kõnelustel Soome ja Rootsiga Brüsselis.
Kalini sõnul ei tähenda eelolev kohtumine, et Türgi on taganenud oma tingimustest Soome ja Rootsi NATO-sse pääsemisele. Eeskätt nõuab Türgi kurdi võitlejate toetamise lõpetamist, samuti lõppu Türgi-vastasele relvaembargole.
USA teatab kesk- ja pikamaa raketisüsteemide tarnimisest Ukrainale
USA telekanali CNN andmeil kavatseb USA alanud nädalal teada anda, et tarnis Ukrainale kesk- ja pikamaa raketisüsteeme vastavalt varasemaile kokkuleppeile.
Parasjagu Saksamaal rikaste tööstusriikide rühma G7 kohtumisel viibiv president Joe Biden teatas äsja, et USA tarnib Ukrainale senisest tõhusamaid raketisüsteeme koos moonaga.
Vajadust raketisüsteemide järele kordas oma öises pöördumises ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
USA lubab Ukrainale ka täiendavat suurtükimoona, samuti radarisüsteeme suurtükirünnakute ennetamiseks.
Möödunud nädalal teatas Biden täiendavast 450 miljoni dollari suurusest sõjalisest abist Ukrainale. Abi hulka kuuluvad ka neli mitmikraketiheitjat, samuti laskemoon juba Ukrainas olevaile raketiheitjaile.
Zelenski ärgitab valgevenelasi mitte laskma oma riiki sõtta tõmmata
Ööl vastu esmaspäeva tehtud korralises telepöördumises pöördus Ukraina president Volodõmõr Zelenski ka valgevenelaste poole, ärgitades neid mitte laskma oma riiki sõtta tõmmata.
Zelenski sõnul on Kreml kõik otsused Valgevene eest juba ära teinud, kuid valgevenelased pole orjad ega kahuriliha ning ei pea Venemaa eest surema.
Venemaa režiimi juht Vladimir Putin teatas varem, et Venemaa kavatseb Valgevenesse viia tuumavõimekusega raketisüsteemid Iskander-M.
Toimetaja: Arni Alandi, Allan Aksiim
Allikas: The Telegraph - Bloomberg - Al Jazeera - DW - CNN