Enne jaanipäeva võrdles Bloomberg 19 riigi kinnisvaraturgusid. Kokku oli võrdluseks võetud näitajate järgi seis kohati rohkem tasakaalust väljas kui enne 2008. aasta majanduskriisi. Elamupindade hind on mitmes riigis tõusnud oluliselt kiiremini kui üürihinnad ja sissetulekud.

Kinnisvarabüroo Arco Vara analüütik Mihkel Eliste selgitas, mis on üüritootluse languse ja laenude kallinemise koosmõju.

"Isikud, kes on laenuga kinnisvara ostu finantseerinud, nende igakuine rahavoog ei kata enam laenukulu või katab marginaalselt. See viib riskide kasvuni. Kui investorid tunnetavad riskide kasvu, siis suure tõenäosusega hakatakse varasid müüma. Kui kõik korraga otsustavad müüma hakata võib see viia ülepakkumiseni. See võib omakorda viia hinnataseme languseni. See olukord võib tekitada sotsiaalsete pingete kasvu, kuna kinnisvara investorid hakkavad kasvavaid krediidikulusid üle suunama üüriturule ehk nad tahavad üürihindasid tõsta olukorras, kus on niigi ligi 20-protsendiline hinnatõus."

Eliste rõhutas samas, et Eestis suudavad kinnisvara investorid laene teenindada.

Ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et korterite hinna ja netopalga suhe on halvenenud alates eelmisest aastast. Siiski ei ole see võrreldav eelmise majanduskriisi eelse ajaga: "See võib tunduda küll kummaline või üllatav, aga tegelikult aastatel 2005-2007 tuli ühe ruutmeetri eest välja käia palju rohkem palgaraha."

Inimesed soovivad kortereid vaatamata kõrgele hinnatõusule osta – nõudlus on viimase 20 aasta kõige kõrgem. Korterite pakkumine on aga ebapiisav. Koos inflatsiooniga tähendab see, et elamupinnad on ülehinnatud.

"Seda konkreetset numbrit on raske välja tuua kui palju ülehinnatud," ütles Mertsina.

Ei ole ka märke, et see peatselt muutub.

"Selle aasta sügis ja järgmise aasta esimene pool peaks olema küll nii, et reaalpalk väheneb ning korterite hinnakasv püsib kiire. Taskukohasus jätkab tugevat halvenemist."

Mertsina rõhutas, et eluasemelaenude kasv on kordades väiksem kui 15 aastat tagasi. Lisaks on laenud vähem riskantsed ja nii investorid kui ka pangad paremini kindlustatud. Seega ei pea ei Mertsina ega Eliste kinnisvaraturu krahhi tõenäoliseks.