Kaugkütte huviliste arv kasvab, kuid liitumisega võib minna aega

Kaugküte.
Kaugküte. Autor/allikas: ERR

Kui mõni korteriühistu või eramaja omanik soovib veel tänavu liituda kaugküttevõrguga, ei olda lootusetult hiljaks jäädud, kuid pigem lükkub liitumine järgmisesse aastasse, ütles ERR-ile jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Siim Umbleja.

Kaugküttega liitumine on juba pikemat aega olnud populaarne ning igal aastal liitub kaugküttevõrguga kuni 300 hoonet. Mullu liitus võrguga 378 hoonet, selle aasta kohta andmed veel puuduvad, kuid energiahindadega toimuvat arvesse võttes võib arvata, et vähemaks liitujaid ei jää.

Umbleja sõnul on suurim liitujate arv Tartus ning Tallinnas. "Samas ka Pärnus ja Viljandis oli möödunud aastal palju liitujaid. Liitumiste suur soov on tõstnud esile vajaduse tõsta tootmisseadmete efektiivsust ning teha energiasäästu investeeringuid," lausus ta.

Pealinna suurima kaugkütja Utilitas Tallinna juhatuse esimees Robert Kitt ütles ERR-ile, et huvi kaugküttega liitumise vastu kasvas kiiresti juba eelmisel aastal ning seda kahel põhjusel: kõrge maagaasi hind ja soov minna üle keskkonnasõbralikumale küttesüsteemile. 

"Eelmisel aastal alustas Tallinnas kaugkütte tarbimist 88 hoonet lepingulise võimsusega 44 megavatti, sel aastal tuleb uusi tarbijaid ilmselt üle 100. Soovijate hulk on tänavu kõigi aegade suurim, kellest osa saab kindlasti liita ka sel aastal," lausus Kitt.

Umbleja sõnul on kaugküte kindel valik juhul kui soojuse tootmisel kasutatakse taastuvaid energiaallikaid ja kaugküttevõrgule on väljastatud märgis "Tõhus kaugküte". "Kaugküttega on liitunud ka hulgaliselt eramaju ning ei saa öelda, et tehnoloogia sobiks ainult suurtele majadele. Panustada tuleb ka energiasäästule hoones," märkis ta.

Liitumine võtab aega

Kui kortermajal või eramaja omanikul on soov kaugküttevõrguga ühineda, tuleb kõigepealt uurida kohalikult kaugkütteettevõttelt, et kas on võimalik liituda. See, kas on võimalik liituda, sõltub peamiselt kaugküttetoru lähedusest, mis kujundab ka liitumise hinna, ütles Umbleja.

"Tuleb küsida liitumispakkumine ning tehnilised tingimused. Hoone puhul on oluline, et oleks radiaatoritel või põrandaküttel toimiv hoonesisene küttesüsteem. Sellisel juhul saab paigaldada automaatse soojussõlme ning majasisene süsteem hakkab kohaliku soojusallika asemel kasutama kaugküttesoojust," lausus ta.

Ka Kitt märkis, et kõik nende piirkonnas kaugküttega liituda soovijaid peaksid esimesel võimalusel ühendust võtma.

"Kutsume üles kõiki liituda soovijaid meiega ühendust võtma, sest see annab meile võrgu laiendamisel indikatsiooni, millises piirkonnas on huvilisi rohkem," ütles Kitt.

Kui liitumine on võimalik, siis võtab see protsess mõnevõrra aega.

"Kaugküttega liitumine tähendab ehitust ning selleks on kindlasti vaja projekti. Projekt koostatakse omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel. Samuti tuleb arvesse võtta kaugkütteettevõtte liitumistingimusi. Pärast projekti valmimist on võimalik ehitama asuda, mis vajab materjalide tarnimist ning kaevetöid, paigaldustöid," rääkis Umbleja.

Umbleja sõnul võib heade juhtumiste kokkulangemisel sügiseks liitumise lõpule viia, kuid pigem peab siiski arvestama pikema ajaga. "Pigem lükkub liitumine uude aastasse. Kaugküttevõrkude ehitus toimub aastaringi ning liitumine otseselt ei sõltu küttehooaja lõpust," ütles ta.

Kui kalliks liitumine läheb, sõltub asukohast: kaugkütteettevõtte võrguarenduse plaanidest, kaugkütte magistraaltoru asukohast hoone suhtes ja tehnoruumi olemasolust hoones. 

"Peamine kulu on kaevetööd, eelisoleeritud torud ja soojussõlm, mis ise võib maksta alates 2000 eurot. Suurematel majadel on sõlm kindlasti kallim, sest see sõltub hoone küttevõimsusest," märkis Umbleja.

Kaugküttele üleminekut toetab jõudumööda ka keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Näiteks tänavu toetati 17 hoone üleminekut ning KIK-i toetus ulatus pooleni küttesüsteemi ümberehitamise maksumusest. Keskmiselt läks ühe hoone kaugküttele üleminek maksma 58 300 eurot (koos käibemaksuga).

Kaugküte on Eestis kütteliikidest kõige levinum, selle osakaal ulatub soojavarustuses üle 60 protsendi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: