Liimets Keskerakonnast ei lahku ja kandideerib ilmselt järgmistel valimistel

Eva-Maria Liimets
Eva-Maria Liimets Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Endine välisminister Eva-Maria Liimets avaldas ERR-ile antud intervjuus lootust, et praegune ebamäärane olukord, kus meil on vähemusvalitsus ja vaid pooled ministrikohad on täidetud, saab võimalikult kiire lahenduse. Ta lisas, et nii Reformierakonnal kui ka Keskerakonnal on põhjust teha enesekriitiline tagasivaade ja mõelda, kuidas valitsuskriise ennetada ja tagada koalitsioonis koostöö, mis viib järgmiste valimisteni välja.

Teie endine kolleeg valitsusest Kristian Jaani, kellega koos alustasite ministritööd ja kellega koos astusite ka Keskerakonda, lahkus hiljuti Keskerakonnast. Kas ka teil on sarnased mõtted kaalumisel?

Selliseid plaane mina küll ei ole praegu teinud. Tõepoolest minu amet välisministrina sai ootamatu lõpu, kuid sellest tulenevalt ma teisi kiirustavaid ja ootamatuid samme ei ole küll kavandanud. Plaanin praegu Keskerakonnas kenasti jätkata.

Millised on teie töised tulevikuplaanid?

Minu esmane soov oli puhata peale seda väga intensiivset aastat. Just nimelt viimane aasta oli väga keeruline seoses välispoliitiliste sündmustega, tuli väga aktiivselt tegutseda, Eesti huvisid kaitsta. Seetõttu minu esimene soov oli puhata ja seda ma olen praegu ka teinud. Kuid üldisemas plaanis on minu huvi kindlasti jätkata välispoliitilist ekspertiisi kasutades.

Saate ja soovite jätkata mingil ametipositsioonil välisministeeriumis?

Nii kitsalt ei ole ma praegu seda vaadanud. Välispoliitiliste küsimustega on võimalik tegeleda ka teistes institutsioonides, kuid siin ma praegu ei läheks spetsiifilisemaks, kuna ma alles vaatan ja arutan, mida täpselt edasi teha. Seni olen ma puhanud ja tegemas kokkuvõtteid oma eelmisest ametist ja ka laiemalt viimasest 25 aastast Eesti välisteenistuses.

Mis on kõige olulisem asi välisministeeriumis, mida te ära teha ei jõudnud?

Välisministeeriumis jäid mitmed teemad pooleli nagu noaga lõigatud. Mul on olnud väga hea meel näha näiteks eelmise nädala [Euroopa Liidu] Ülemkogu otsust, kus Ukrainale sai antud kandidaatriigi staatus. See oli kindlasti üks teema, kus Eestil oli selge seisukoht juba varakevadel.

Ootan põnevusega Madridi tippkohtumise tulemusi, kus on Eesti jaoks väga mitmed kaalukad otsused tulemas.

Selliseid teemasid, mis jäid pooleli, on mitu. Veel väga mulle korda läinud teema kindlasti oli see, et eelmisel nädalal valiti Marianne Mikko ÜRO naistevastase vägivallaga võitlemise komiteesse. See oli üks teema, millele ma pöörasin ka isiklikult tähelepanu eelmise aasta suvest, kui Marianne Mikko tuli ja tegi sellise ettepaneku, et ta oleks hea meelega Eesti kandidaat.

Selliseid sündmusi, mis peale minu ametiaja lõppu on iseenesest kulmineerunud õiges suunas, on väga mitmeid. Üks teema, millega tõesti ei jõudnud tegeleda seetõttu, et Ukrainas algas Venemaa alustatud laiaulatuslik sõda, oli kindlasti seotud ka rohepöördega ja sellega, et ka välisministeerium võiks olla nii-öelda roheline ametiasutus. Loodan, et minu mantlipärija leiab aega ka selle küsimusega tegeleda.

Mida peate enda suurimaks kordaminekuks välisministrina töötades?

Praegu ma enda jaoks neid kokkuvõtteid alles koostan, kuid kindlasti oli väga oluline see, et me suutsime sel aastal, kui algas sõda Ukrainas, väga selgelt kehtestada narratiivid, mis Eesti julgeoleku huvides olid olulised ja tegutsesime tõepoolest nagu üks mees selle nimel, et Venemaa poolt alustatud sõda oleks selgelt ja laiapindselt hukka mõistetud. Et Ukrainal oleks tugev toetus ning loomulikult, et meie enda julgeolek oleks NATO abil kõige paremini kaitstud. See oli kindlasti üks väga oluline edasiminek.

Väikseid küsimusi oli loomulikult mitmeid. Näiteks see, et Eestisse seadis end sisse rahvusvaheline meediakontsern Associated Press, kes Venemaal tegevuse lõpetamise tõttu otsis siin regioonis uut kohta, kuhu oma harukontor püsti panna.

Need on väga mitmed sellised küsimused, mis jooksvalt tulid lauale, tuli kiiresti reageerida ja siis lõppesid Eesti jaoks tulemuslikult.

Kui pikemalt tagasi vaadata, siis loomulikult oli eelmisel aastal kindlasti ka väga oluline välisministeeriumi palgareform ja mitmed sellised strukturaalsed muudatused, mis said ellu viidud, et välisministeerium sellises dünaamilises välispoliitilises keskkonnas võimalikult operatiivselt ja efektiivselt suudaks tegutseda. Ja ma usun, et neid tulemusi saame veel pikalt näha, sest kõige olulisem on see, et Eesti välisteenistus oleks maksimaalselt efektiivne ja motiveeritud inimestega.

Mainisite enne NATO Madridi tippkohtumist. Seoses sellega hiljuti peaminister Kaja Kallas avaldas meediale NATO kaitseplaanide osasid, mis puudutavad Eestit. Kuidas teie sellisesse taktikasse tema poolt suhtute, mis arvatavasti oli suunatud siis tippkohtumiselt Eesti jaoks paremate otsuste saamiseks?

Madridi tippkohtumiseks oleme me valmistunud väga pikalt. Need küsimused on olnud nii välisministrite, kaitseministrite kui ka peaministri enda laual. Selles osas on meil olnud väga selge, mida me soovime. Meil on olnud väga selgelt argumendid liitlaste jaoks, miks me soovime ja on väga selge, et viimased kuud selle konkreetse Madridi tippkohtumise tulemuste nimel on töötatud. Ma usun küll, et sealt sellised olulised poliitilised otsused tulevad, mis pikaajaliselt meie riigi kaitsevõimet tugevdavad.

Nii et Kaja Kallas tegi õigesti, kui ta rääkis avalikult NATO kaitseplaanidest?

Siin on mitu aspekti. Loomulikult tegi Kaja Kallas õigesti, et ta seda küsimust tõstatas. Milliseid detaile ja argumente konkreetselt ta valis nende küsimuste tõstatamiseks oli loomulikult tema otsus. Kuid mina kindlasti oleksin olnud oma sõnastuses oluliselt üldisem.

Et neid detaile, et Venemaa rünnaku korral Eesti sisuliselt lakkab eksisteerimast praeguste kaitseplaanide kohaselt, ei olnud kõige mõistlikum avalikult välja öelda?

Mina oleksin kindlasti väljendanud ennast üldisemalt. Ja selge on see, mida me oleme juba pikaajaliselt rääkinud, et seoses Venemaa alustatud laiaulatusliku sõjaga Euroopas on julgeolekuolukord meie piirkonnas muutunud ja tulenevalt sellest muutunud ohuhinnangust, suurenenud ohust meie piirkonna julgeolekule tuleb kindlasti üle vaadata ka kaitseplaanid ja NATO kaitse- ja heidutushoiakut oluliselt tugevdada.

Need on väga selged sõnumid, mida me oleme mitu kuud liitlastele rääkinud ja loomulikult ka detailsemalt nii kirjalikult kui ka suuliselt esitanud. Ja minu arusaam on küll, et meie muresid on mõistetud ja väga oluline on see, et praegu need kiired otsused, mida liitlased tegid oma kohaloleku suurendamiseks, saaksid püsiva kinnituse Madridist.

Kas te seoses Keskerakonnas jätkamisega plaanite kandideerida ka riigikogu valimistel?

Selline versioon on tõepoolest mul kaalumisel. Ma tulin poliitikasse seetõttu, et ma soovin ühiskonda anda tagasi oma kogemusi, oma oskuseid. Praegu on jah selline arutelu mul erakonnaga pooleli, et ma ka kevadel kandideeriksin.

Kuidas Keskerakond teie silmis saaks oma madalat reitingut tõsta?

Kindlasti on väga oluline jätkata oma põhimõtete ja oma valijaskonna huvide eest seismisega. Ja seda on erakond viimastel kuudel ka teinud. Ma usun, et kindlasti saaks Keskerakond olla aktiivsem erinevates küsimustes.

Ja praegu kindlasti on väga oluline, et Keskerakond jätkaks ka tugevalt kaasarääkimist välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, sealjuures Ukraina toetamist. Nii nagu käis erakonna esimees, riigikogu spiiker (Jüri Ratas - toim.) Ukrainas, käisin mina Ukrainas. Kindlasti peame leidma võimalusi, kuidas selgelt Ukraina toetamisel aktiivset rolli mängida.

Ja praegu, kus meil on keeruline talv ees justnimelt energiajulgeoleku võtmes, on kindlasti oluline, et me ka seal oma kompetentsile tuginedes jätkaksime lahenduste otsimist, mis aitaks inimestel üle elada seda perioodi, kui energiahinnad tõusevad. Nii et kindlasti on tähtis, et neid oskusi ja kogemusi, mis on erakonnal erinevates valdkondades, saaksime me oma valijaskonna jaoks rakendada.

Kas peretoetuste eelnõu esitamine oma koalitsioonipartnerite kõrvalt ja koos opositsiooniga riigikogu menetlusse, millest algas ka eelmise valitsuse lagunemine, oli oma valijate huvide eest seismine või ei olnud see teie silmis päris õige lähenemine selles olukorras? Traditsiooniliselt ju sellisel moel koalitsioonis asju ei aeta.

Siin on mitu aspekti. Tuleb märgata seda, et Eestis ja ka Euroopas on olnud väga kõrge inflatsioon. Kindlasti peab riigis pöörama näoga nende inimeste poole, kellel on sissetuleku probleeme, eelkõige lastega perekonnad. On oluline, et riik neid inimesi aitaks. Nii et kindlasti sellele küsimusele tähelepanu pööramine oli asjakohane.

Mida ma omalt poolt kindlasti ei pea mõistlikuks, on see, et samal ajal, kui meil on väga tugev välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline kriis, et siis see kandub üle ka sisepoliitiliseks kriisiks. Ma olen seisukohal, et praegu, väga keerulisel ajal vajab Eesti tugevat valitsust ja seetõttu ma ka väga loodan, et see praegune
ebamäärane olukord, kus meil on vähemusvalitsus tegutsemas, nii et vaid pooled ministrikohad on täidetud, saab võimalikult kiire lahenduse.

Aga selle valitsuskriisi põhjustas praegu teie hinnangul Keskerakond või Reformierakond?

Tangot tantsitakse alati kahekesi. Siin on kindlasti mõlemal poolel põhjust teha tagasivaade ja mõelda, kuidas selliseid valitsuskriise teinekord ennetada ja tagada koalitsioonis selline koostöö, mis viib kenasti järgmiste valimisteni välja.

Teie erakonna esimees soovis teha koalitsiooni Isamaa ja EKRE-ga, millest Isamaa loobus ja otsustas alustada koalitsioonikõnelusi Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Kas te oleksite ka Isamaa ja EKRE osalusega valitsuskoalitsioonis jätkanud Keskerakonna liikmena ja ministrina?

Igas valitsuses ju iga partei seisab oma valijate seisukohtade ja huvide eest. Nii et kindlasti antud küsimuses oleks määrav see koalitsioonilepe, millega erakonnad oleksid kokku tulnud ja maha istunud. Selles kontekstis on niimoodi spekulatiivsed väga keeruline anda hinnanguid, vaid ikkagi oluline on see, milles parteid oleksid omavahel kokku leppinud.

See on seesama, mida me näeme ka praeguste koalitsiooniläbirääkimiste puhul, et iga partei seisab oma huvide eest ja läbirääkimised võtavad seetõttu ka üsna pikalt aega, nagu me praegu näeme. Ja kuidas siis omakorda oleksid ministrite portfellid jagunenud, on samamoodi hüpoteetiline küsimus, ma siin ei hakkaks edasi spekuleerima.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: