Riigikohus prokuratuuri üle järelevalvet teha ei taha

Riigikohtu hoone
Riigikohtu hoone Autor/allikas: Riigikohus

Riigikohus ei toeta EKRE eelnõu, millega soovitakse anda prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve ja distsiplinaarvõimu teostamise õigus ning kohustus riigikohtule.

Riigikohus ei toeta eelnõu põhjendusega, et sellega kaasneks suur hulk õiguslikke, sh põhiseaduslikke probleeme.

"Prokuratuuri tegevuse üle nii teenistusliku järelevalve kui ka distsiplinaarjärelevalve teostamise õiguse ja kohustuse panemine riigikohtule oleks vastuolus Eesti riigiorganisatsioonilise ülesehitusega ja paneks prokuratuuri oma tegevuses otseselt sõltuma kohtuvõimust. Samuti kahjustaks prokuratuuri üle teenistusliku või distsiplinaarjärelevalve teostamine riigikohtu õigusmõistmise funktsiooni võimude lahutatuse ja tasakaalustatuse süsteemis," märkis riigikohus justiitsministeeriumile saadetud arvamuses.

Eelnõu annaks riigikohtule ulatusliku teenistusliku järelevalve pädevuse prokuratuuri kogu tegevuse üle. Riigikohus leiab, et eelnõu vastuvõtmine muudaks väga põhimõtteliselt prokuratuuri positsiooni ja rolli Eesti õigussüsteemis, mis on üles ehitatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtteid arvestades.

"Samuti ohustaks prokuratuuri eelnõus välja pakutud viisil sidumine kohtusüsteemiga prokuratuuri sõltumatust, mis on vajalik prokuratuurile demokraatlikus õigusriigis pandud ülesannete täitmiseks. Prokuratuuri sõltumatus (seadusandlikust, täidesaatvast või kohtuvõimust, aga ka nt politseist või meediast) ei ole eesmärk iseeneses, vaid vahend õigete ja õiglaste menetlusotsustuste saavutamiseks," märkis riigikohus.

Prokuratuur on organisatsiooniliselt seotud justiitsministeeriumiga, aga sõltumatuse tagamiseks funktsionaalselt ministeeriumist lahutatud. Oluliseks täitevvõimust sõltumatuse tagatiseks ongi riigikohtu teatel asjaolu, et ministeeriumi teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle on piiratud.

Riigikohus selgitas, et teenistuslikku järelevalvet tehakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks ning see on sisuliselt juhtimisvahend, millega kõrgemalseisvad organid viivad halduse sisesuhetes läbi oma tahet ja kindlustavad alamalseisvate organite kuulekuse.

"Sellise mõju tõttu annaks teenistusliku järelevalve täitevvõimule võimaluse prokuratuuri sisuliste otsustuste mõjutamiseks, sh üksikjuhtudel (võiks muutuda "poliitiliseks tööriistaks")," märkis riigikohus.

EKRE fraktsioon algatas 6. juunil riigikogus prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seletuskirjas kirjutatakse, et eelnõu esimene eesmärk on välistada olukord, kus prokuratuur vöiks olla tööriistaks poliitiliste kriminaalmenetluslike protsesside algatamiseks.

"Seetõttu peab teenistuslik järelevalve prokuratuuri tegevuse üle olema sõltumatu ning erapooletu. Seda saab tagada vaid riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium, sest nimetatud kolleegium on kõige pädevam ja objektiivsem institutsioon, kes oskab anda õiglase hinnangu prokuratuuri tegevusele. Samuti tuleb arvestada, et just riigikohtu otsused on lõplikud ning kujundavad edaspidiselt ka prokuratuuri seisukohti menetluslikes küsimustes. Mis omakorda hoiavad aega kokku, sest ära jäävad võimalikud menetlusosaliste kaebused kõigis kolmes kohtuastmes."

Teise eesmärgina tõi EKRE välja muuta teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle "ka reaalselt toimivaks, sest praktiliselt puuduvad kaasused, kus prokuröre on kriminaalkorras seaduste rikkumise osas vastutusele võetud. Samas on aga etteheited prokuratuuri tegevuse osas olnud korduvalt avalikkuse tähelepanu all."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: