Eesti elektritootmine küündis esmaspäeval talvise tipptarbimise tasemeni

Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti elektrijaamad tootsid esmaspäeval sama palju elektrit nagu tarbitakse veebruarikuisel tippajal ning sellega varustati Lätit ja Leedut, kus energiadefitsiit on suurem ja hind kõrgem.

Eleringi andmetel küündis esmaspäevane elektritootmine Eestis üle 1500 megavati. Selline hulk elektrit tarbitakse harilikult veebruari kõige suurema tarbimisega päevadel. Samal ajal kulus esmaspäeval Eestis elektrit napilt üle 1000 megavati.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts ütles ERR-ile, et enam toodetud elekter liikus koos Soomest tulnud elektriga Läti ja Leedu suunas, kus defitsiit on suurem ja hind kallim.

Elektri turuhinna poolest sarnaneb Eesti hinnapiirkond praegu pigem Soome omale. Läti ja Leedu tunnihinnad on kohati ligi kaks korda kallimad.

Kui näiteks Eestis ja Soomes maksis elektri megavatt-tund teisipäeva öösel kella kolme ja nelja vahel 16,2 eurot, siis Lätis ja Leedus oli selle maksumus samal perioodil 250,01 eurot. Kella kaheksa ja üheksa vahel oli Eestis ja Soomes megavatt-tunni hind 241,18 eurot, lõunanaabrite juures aga 403,47 eurot.

"Hinnavahe tuleneb eelkõige sellest, et Eesti ja Läti ning Läti ja Leedu vahel on praegu ülekandevõimsus piiratud. Piltlikult, elektrit ei mahu "torudest" nii palju läbi, kui hindade ühtlustamiseks vajalik oleks," selgitas Luts.

Ta lisas, et kuna nõudlus tuleb ikkagi tervikuna katta, käivituvad Baltikumis gaasijaamad, mille kulu on väga kalli kütuse tõttu märksa suurem kui näiteks Narva soojuselektrijaamadel. Pisut on ülekandevõimsus piiratud ka Soome ja Eesti vahel. 

"Kui ülekandevõimsust on piisavalt, siis hind ühtlustub, kui aga on pudelikaelad, siis tekivadki hinnavahed, nagu praegu Eesti ning Läti ja Leedu vahel näeme. Ja kui lõunanaabritel on nõudluse katmiseks vaja käivitada gaasijaamad, siis need jaamad kui viimased pakkujad turule viivadki hinna kõrgeks," rääkis Eesti Energia esindaja.

Esmaspäeval töötasid Narva soojuselektrijaamad võimsusel üle 1000 megavati ja töös polnud ainult üks tootmisplokk. Tuuletoodang ulatus 30 megavatini, Eesti linnades paiknevad koostootmisjaamad lisasid veel kuni 250 megavatti ning päikeseelektrijaamad töötasid päeval võimsusel kuni 325 megavatti.

Luts märkis, et päikeseelektrijaamade toodang oli kindlasti veel suurem, sest märgitud 325 megavatti oli võrku jõudnud võimsus, aga tarbiti seda elektrit ka kohapeal, mille võrra alanes võrgust tarbimine.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: