Kliimaaktivistid kritiseerivad Euroopa Liidu valitsuste energiakokkuleppeid

Euroopa Komisjoni enenergeetikavolinik Kadri Simson esmaspäeval energianõukogus.
Euroopa Komisjoni enenergeetikavolinik Kadri Simson esmaspäeval energianõukogus. Autor/allikas: SCANPIX / EPA / JULIEN WARNAND

Euroopa Liidu riikide energeetikaministrid leppisid esmaspäeval kokku kahes kliimameetmetega seotud energeetika seadustepaketis, milles kriitikute hinnangul alistusid majandusringkondade survele ja leevendasid mõnesid varasemalt karmimalt sõnastatud keskkonnaeesmärke.

Nõukogu leppis kokku taastuvenergia direktiivi ja energiatõhususe direktiivi üldises lähenemisviisis. See tähendab, et liikmesriigid leppisid kokku teksti, millega minnakse läbirääkimistele direktiivide lõplikuks kokkuleppeks Euroopa Parlamendiga, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Kadri Laube.

Taastuvenergia direktiivi kokkuleppe kohaselt peaks Euroopa Liit tõstma taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimisest 2030. aastaks 40 protsendile.

Ühtlasi seatakse ka mitmed taastuvenergia alaeesmärgid sektoritele: transpordile, tööstusele, küttele ja jahutusele, hoonetele. Lisaks peaksid liikmesriigid pürgima rohevesiniku osakaalu suurendamise poole transpordisektoris. Tööstuses nähakse ette, et 35 protsendi ulatuses tuleb asendada halli vesiniku kasutamine rohelise vesinikuga aastaks 2030, teatas MKM-i esindaja.

Liikmesriigid peavad saavutatud kokkuleppe kohaselt tegema suuremat koostööd taastuvenergia projektide arendamisel oma naabritega ning kiirendama taastuvenergia projektide loamenetluste protseduure.

Samuti tugevdatakse puidupõhise bioenergia säästlikkuse kriteeriume - toetusskeemide rakendamisel bioenergiale peab rakendama puidu kaskaadkasutamise põhimõtteid, kuid riigid saavad sellest põhimõttest teatud tingimustel teha erandeid, ütles MKM-i esindaja.

Riigid otsustasid ka täpsustada toetusmeetmete tingimusi biomassi kasutatavatele elektrijaamadele. Samuti täpsustatakse säästliku biomassi kasutamise ja kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi biomassi kasutatavatele jaamadele, mille nimisoojusvõimsus ületab 10 MW.

Energiatõhususe direktiivi suhtes saavutatud kokkuleppe kohaselt peab EL vähendama aastaks 2030 oma lõppenergia tarbimist 9 protsenti võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga.

Liikmesriigid peavad EL-ülese eesmärgi täitmisse panustama riiklike energia- ja kliimakavade kaudu. Suuremat tähelepanu peavad riigid energiasäästu kohustuste täitmisel pöörama energiaostuvõimetutele elanikele.

Samas rõhutati, et energia säästmisel peab näitama eeskuju avalik sektor. Seetõttu laiendatakse kolme protsendi avaliku sektori hoonete renoveerimise kohustust keskvalitsuselt ka kohalike omavalitsuste asutustele. Lisaks peab avalik sektor hakkama vähendama oma aastast energiatarbimist.

Riik peab ka tugevalt endapoolsete meetmetega suunama täiendavaid tegevusi energia säästmiseks.

Kaugkütte ja jahutuse sektoris täpsustati tõhusa kaugkütte mõistet, kohustades sellistes süsteemides rohkem kasutama taastuvenergiat ja ka heitsoojust.

Hoonete energiavarustuses otsustati panna eesmärgiks saavutada 2030. aastaks 49-protsendine taastuvenergiaallikate tase, kuid see jääb riikidele mittesiduvaks nõudeks. Hoonete kütte ja jahutamise energias peaks kuni 2026. aastani kasvama taastuvate allikate osakaal 0,8 protsendi võrra, pärast seda, kui 2030. aastani peaks see kasvama 1,1 protsendi võrra aastas, teatas väljaanne EUobserver.

Sama allika kohaselt peaksid liikmesriigid vähendama ka kasvuhoonegaaside hulka transpordis 2030. aastaks 13 protsendi võrra.

Taganemine kliima- ja keskkonnaeesmärkidest

EUobserver märgib samas, et majanduslanguse ning kõrgete energiahindade tõttu survestasid mõned riigid vähendama Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekutes sisalduvaid kliimaeesmärke.

Kui energeetikavolinik Kadri Simson tervitas kokkulepet üheksaprotsendise energia lõpptarbimise kärpe kohta kui olulist geopoliitilist signaali, siis nõukogu kompromiss on siiski väiksem kui komisjoni algne soov, mis oli 13 protsenti, märkis EUobserver. Lisaks muudeti see siht õiguslikult siduvaks ainult energiatarbijate jaoks, mitte aga tootjatele, mis tähendab, et see on kasulik vesiniku tootjatele, mis aga nõuab märksa rohkem energiat kui tagasi annab.

Samuti jättis kompromiss liikmesriikidele rohkem võimalusi kivisöe kasutamiseks, mis aga on energeetiliselt vähem efektiivne kui gaasi kasutamine.

"Paistab, et energiaministrid kordasid vanu vigu ega tähtsustanud energiaefektiivsust piisavalt," ütles vabaühenduse energiasäästu koalitsioon peasekretär Arianna Vitali pärast kokkulepete avalikustamist.

Samuti tekitab keskkonnakaitsjatele muret, et biomassi jäämine taastuvate energiaallikate loendisse võib kahjustada Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist.

EUobserver tõi välja, et Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon otsustas tänavu mais, et puitbiomassi ei peaks enam taastuva energiaallikana käsitlema ning otsus pälvis kliimaaktivistide laialdase toetuse kui läbimurre selles valdkonnas.

Aga energeetikanõukogu otsustas esmaspäeval, et puidu põletamist võiks endiselt vaadelda kui taastuva energiaallika kasutamist ning mõned Euroopa Komisjoni pakutud kaitsemeetmed hääletati samuti maha, tõdes EUobserver.

Laiaulatuslik liigirikaste metsade kaitse põletamise eest asendati töömahuka administreerimisega, kommenteeris ühenduse Partnership for Policy Integrity direktor Mary Booth.

"Miks ignoreeris nõukogu teadust? Ei ole ju vaidlusi, et puidu põletamine paiskab õhku rohkem süsinikdioksiidi kui fossiilkütused ja selle mõju kestab aastakümnetest kuni sajanditeni," ütles ka Hollandi vabaühenduse Comité Schone Lucht esindaja Maarten Visschers. "Nõukogu suutmatus soovitada lõpetada sisendite andmine metsade raiumisele ja ärakütmisele on juhtimise läbikukkumine," lisas ta.

MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Liina Steinberg ütles EUobserverile, et Eesti metsad on saanud tänu üleekspluateerimisele puidugraanulite tööstuse poolt süsiniku netoemiteerijaks.

Euroopa Parlamendi energiakomisjon hääletab oma positsiooni üle 13. juulil, millega paneb paika oma lähtepunkti, millelt algavad nõukogu, parlamendi ja komisjoni läbirääkimised direktiivide lõppteksti kooskõlastamiseks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: