Rootsi, Soome ja Türgi riigijuhid ning NATO peasekretär Jens Stoltenberg valmistusid vahetult enne tippkohtumise algust tegema järjekordset pingutust meie põhjanaabrite NATO liikmeks astumise sooviga edasi liikuda.

"Soovime peasekretärile seejuures edu. Oleme ilma igasuguse kahtluseta veendunud, et kui mitte praegu, siis lõpuks saavad Soome ja Rootsi NATO liikmeteks," ütles Hispaania peaminister Pedro Sanchez.

Hispaania peaminister ütles oma tervitussõnavõtus, et tippkohtumise eesmärk on näidata liitlaste ühtsust meie väärtuste kaitsel. Oodatakse, milliseks kujuneb NATO vastus Venemaa agressioonile Ukrainas ja mil määral allianss kaitsevõrku tihedamaks punub.

"Me lepime kokku fundamentaalses heidutuse ja kaitse muutuses suurema hulga kõrges valmisolekus jõududega, tugevdatud kaitsevalmisolekuga ja suurema hulga eelpaigutatud varustusega," rääkis Stoltenberg.

Eesti soovib, et kriisiolukorras oleks Eesti kaitseks kohe valmis diviisisuurune üksus, mis tähendab vastava juhtimisstruktuuri loomist, liitlasvägede Eestisse juurde toomist, kokkuharjutamist ja varustuse eelpaigutust.

"Me arvame, et kriisi- ja sõjaolukorraks peaks olema igasse NATO riiki selgelt määratletud üks diviis, mis on piisav sõjaline heidutus Venemaa suunas, et Venemaa isegi ei kaaluks Eesti, Läti ja Leedu ründamist," rääkis kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton.

"Me võime ka praegu rahulikult magada, sest akuutset sõjalist ohtu Eestile ei ole. Me räägime pikemaajalisest heidutuse tugevdamisest, sest me näeme, kuidas Venemaa on võimeline käituma," ütles Eesti esindaja NATO juures Jüri Luik.

Valitsusjuhid kogunevad Madridi äärelinna messikeskusesse kolmapäeva hommikul. Teisipäeva õhtul võõrustab riigijuhte oma palees Hispaania kuningas Felipe VI.