Valitsus kehtestas korra haavatud ukrainlaste raviks Eestis

Haavatut kujutav mannekeen.
Haavatut kujutav mannekeen. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA / ukrinform / Serhii Hudak

Valitsus kehtestas oma määrusega korra, mille alusel saavad Eesti haiglad hakata ravima sõjas haavata saanud ukrainlasi. Eesti haiglad suudaks korraga vastu võtta kuni 50 haavatut, milleks on eelarvesse kavandatud ligi kolm miljonit eurot.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ütles ERR-ile, et kui varem raviti haavatasaanud ukrainlasi kaitseministeeriumi eelarve vahenditest, pakkudes neile peamiselt taastusravi, siis nüüd antakse see sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda.  

"Määrus on vajalik õigusliku aluse loomiseks sõjas haavata saanud ukrainlaste ravi eest tasumiseks, kogu vajaminevas ulatuses, kui neid Eestisse ravi eesmärgil transportima hakatakse," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Seletuskirja kohaselt võimaldab valitsuse määrus "Sõjas haavata saanud isikute rahastamine" tasuda nende ravi eest tervishoiuteenuse osutajatele ja kiirabiteenuse osutajatele riigieelarvest haigekassa kaudu.

Tänavusse riigieelarvesse on lisaeelarvega juba planeeritud haavatud ukrainlaste raviks 3,05 miljonit eurot, mis lähtub haigekassa prognoosist. Selle kohaselt planeeritakse haavatute raviks 2,75 miljonit eurot eeldusel, et ravi keskmine maksumus ühe isiku kohta kuus on 5500 eurot ning haiglate võimekus on hinnanguliselt vastu võtta 45–50 patsienti.

Kiirabi teenuse pakkumiseks suunatakse 300 000 eurot, mille arvestamisel on lähtutud kiirabibrigaadi ööpäeva maksumusest (1600 eurot) ning sellest, et ühe vigastatu transpordi korraldamiseks kulub ligi neli ööpäeva. See teeb ühe vigastatu transportimise maksumuseks umbes 6000 eurot.

"Kehtiv õigusruum käsitleks neid sisuliselt kindlustamata isikuna ja haigekassa saaks maksta [ainult nende] vältimatu abi eest. Aga on selge, et vältimatu abi on neil juhtudel ebapiisav," selgitas Paluste. "Haavatute puhul vormistatakse küll ära rahvusvahelise kaitse saamine ja neil tekib õigus ravikindlustuse saamiseks nagu Eesti elanikelgi, aga alust ravikindlustuse saamiseks ei teki, kui haavatu puhul oleks tegu tööealise inimesega, kes aga ei ole arusaadavalt võimeline asuma tööle või isegi tööd otsima. Puude või töövõimetuse vormistamise jms alustega ravikindlustuse saamiseks läheks jällegi asjatult aega ja bürokraatiat," lisas ta.

Venemaa kallaletungis haavata saanud ukrainlasi suudavad ravida peamiselt Tartus ja Tallinnas asuvad suurhaiglad, selgitas asekantsler Alasepp.

Järgmise aasta riigieelarvesse planeeritakse kokku Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiukulude katmiseks täiendavalt 59,4 miljonit eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: