Ameti ettepaneku kohaselt tuleks ka looduskaitsealuseid maid omandada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) järgi, nagu tehakse taristuobjektide ja muude avalikes huvides vajalike maatükkide väljaostmisel, edastas Maaleht.

Kui avalikes huvides riigile omandatav maa ostetakse turuhinnaga ning makstakse veel preemiatki, siis looduskaitsepiirangute tõttu majandamisest välja läinud maade hinda arvestatakse looduskaitseseaduse alusel, aga selleks kehtestatud valitsuse määruse metoodika järgi jääb nii maa hind pahatihti alla turuhinna ja hinnaläbirääkimisi keskkonnaamet ei pea, tõdeb Maaleht.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kuke sõnul on amet praeguseks teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku määruse muutmiseks, et riik omandaks kõiki maatükke ühesuguste reeglite ehk KAHOS-e alusel.

Maalehe sõnul eelistaksid maaomanikud KAHOS-t ka seetõttu, et see võimaldab ümberkruntimist ehk kaitse alla mineva tüki asemel saab omanik teise samaväärse vastu.

Eriti võiks sellest huvitatud olla talud ja suured maaomanikud, kes tegelevad metsa- ja/või põllumajandusega, mis saaksid kaugemal asuva kaitse alla mineva maatüki vahetada endale lähema krundi vastu, rääkis lehele Metsatervenduse OÜ juht Ants Erik.

Keskkonnaameti asejuhi Kuke sõnul on amet teinud ettepanekud maa-ameti koordineeritava uue metsahindamise mudeli väljatöötamiseks ning selle projekt peaks valmima sügisel.

Kukk ütles, et edaspidi oleks võimalik maade riigile omandamine juhul, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on keelatud; et maade omandamisel ei lähtutaks varem tehtud raietest ning et kompensatsioonid ja maamaksu vabastused lähtuksid tegelikest kitsendustest.

Maaleht tõi välja, et kõigi lehele teemat kommenteerinud erakondade esindajad soostusid, et maaomanike ebavõrdne kohtlemine tuleb lõpetada.