Ehitusettevõtjad nõuavad riigilt avalike tellimuste riskide jagamist
Eesti ehitusettevõtjad peavad oluliseks, et valitsus, ministeeriumid ja seadusandja looksid avaliku sektori tellijatele eelarvelised võimalused ettenägematute riskide võtmiseks. Kate selleks peaks tulema lisaeelarvest, kirjutasid ettevõtjad kirjas rahandusministeeriumile.
Käesoleva aasta juunis viis Eesti Ehitusettevõtjate Liit liikmete hulgas läbi küsitluse, et selgitada välja hindade kallinemistega seotud probleemid riigihangetel. Küsitluses osalenud ettevõtete teostatavate ehitustööde riigihangete rahaline maht on tänavu umbes 320 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu kolmandiku riigi poolt tellitavate ehitustööde rahalisest mahust.
Kõik küsitlusele vastanud ettevõtjad on ehitustööde kallinemiste osas pöördunud ka riikliku tellija poole läbirääkimisteks erakorraliste kulude üle, kuid 91 protsendil juhtudest ei ole hankijalt reaalselt abi saadud (üheksal protsendil juhtudest kasutati erakorraliste kulude katmiseks lepingulist reservi).
Aprillis oli rahandusministeerium kirjutanud ettevõtjatele, et vajadused lisavahendite osas kaardistatakse ning nende üle otsustatakse lisaeelarve arutelude ja vastuvõtmise käigus. Mais võeti vastu lisaeelarve mahus 878 miljonit eurot, kuid ehituslepingute kallinemiste katteks ei ole lisaeelarve raames vajalikke vahendeid ette nähtud.
Ehitusettevõtjate liidu poolt läbi viidud küsitlustest selgus, et hindade kallinemised jäävad keskmiselt vahemikku 15-20 protsenti algsest hankelepingu maksumusest. "Võttes arvesse riigi ehitustööde rahalist kogumahtu 2022. aastal mis on umbes miljard eurot, prognoosime riigi ehitustööde kallinemiste kogusummaks tänavu umbes 150-200 miljonit eurot," kirjutas ehitusettevõtjate nimel liidu tegevjuht Indrek Peterson.
"Juhime tähelepanu, et ehitussektor on täna Eestis tööandjaks ligi 60 000 inimesele. Lisaks tagab ehitussektori toimimine töö ka mitmetele teistele valdkondadele, nagu ehitusmaterjalide tootmine, hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara ning logistika," selgitas Peterson.
Ehitusettevõtjad peavad oluliseks, et valitsus, ministeeriumid ja seadusandja looksid avaliku sektori tellijatele reaalsed eelarvelised võimalused teatud osa ettenägematute riskide võtmiseks ja kavandaksid selle katteks lisaeelarvega vajalikul määral täiendavaid investeeringuid esimesel võimalusel.
Samuti pakuvad ettevõtjad välja, et sõjamõjutustest tingitud ettenägematuid hinnariske peaks ühiskond katma solidaarselt. 150-200 miljoni euro ettenägematute hinnakallinemiste ainuüksi ettevõtjate kanda jätmine poleks ettevõtjate suhtes kuidagi õiglane ja oleks ka ehitussektori jätkusuutlikkust hinnates ebarealistlik, nendivad ettevõtjad.
Toimetaja: Mari Peegel
