Õliühing: juunis on bensiini tarbimine ligi 10 protsenti languses
Eesti tanklate juuni mootorikütuste müüginumbrid näitavad langustrendi jätkumist – lõppenud kuu kahe esimese nädala jooksul ostsid tarbijad bensiini üheksa protsenti vähem kui möödunud aastal samal perioodil.
Detailsem regionaalsete müüginumbrite analüüs näitab, et müügimahtude vähenemine ei ole olnud üle kogu Eesti võrdne. Suuremal määral on inimeste tarbimine vähenenud piirkondades, kus inimeste sissetulek on madalam, teatas kütusesektori esindusorganisatsioon õliühing.
"Eestis tarbitakse vastavalt kalendrikuule mootoribensiini vahemikus 18–29 miljonit liitrit, millest umbes pool tangitakse Harjumaal. Kui vaadata viimaste kuude müüginumbrite muutusi maakonniti, siis ainult Harju- ja Pärnumaal pole võrreldes 2021. aastaga mootoribensiini müüginumbrid vähenenud," selgitas õliühingu tegevjuht Mart Raamat. "Maikuu müüginumbrid näitavad, et enim – 13–14 protsenti – on tarbimine langenud kolmes kõige madalama keskmise sissetulekuga maakonnas – Ida-Virumaal, Valgamaal ja Võrumaal. See on arusaadav, et rekordilised tanklahinnad mõjutavad just madalama sissetulekuga inimesi."
Kütusesektori esindaja sõnutsi suureneb suvekuudel mootoribensiini müük umbes viiendiku võrra ning ka ilmastikul on tarbimismahtudele märkimisväärne mõju. "Ilusa ilma korral sõidavad inimesed rohkem linnast välja puhkama – kindlasti soodustas jaanipäevale järgnenud suvine leitsak inimeste liikumist."
Raamat märkis, et sel aastal pidid eestlased tegema oma jaanipühade sõidud Euroopa tipus olevate kütusehindadega.
"20. juuni Euroopa Komisjoni ametlik hinnainfo näitas, et Eestist kõrgemad mootoribensiini hinnad olid suvise sõiduhooaja tippnädalal ainult Soomes, Taanis, Kreekas ja Hollandis. Kahjuks pole ka kütusesektoril võimalik jänest kübarast välja tõmmata ja inimestele soodsamaid hindu pakkuda – Eestis mootoribensiinile kehtestatud maksud on Euroopa Liidus koguni neljandal kohal," ütles Raamat.
Raamatu sõnutsi on Eesti üks väheseid riike, kes pole astunud mitte ühtegi sammu, et kütustarbijatele hindade plahvatuslikku tõusu mõju pehmendada.
"Kahjuks on meie valitsus viimased kolm kuud analüüsimas kõrgete kütusehindade mõju ja võimalusi nende langetamiseks. Andmed näitavad, et sellest otsustamatusest kannatavad enim just madalama sissetulekuga inimesed ja valitsuse tegevusetuse tõttu on Valgamaa pereisa sunnitud maksma mootoribensiini eest rohkem kui Belgias, Prantsusmaal või Luksemburgis," ütles Raamat.
"Juba täna näeme, et ilmselt on osa piiriäärsest tankimises Lätti kolinud. Kuna juulist kaotati lõunanaabrite kütuseturul biokütuse segamise nõue, siis suureneb hinnavahe Eestiga veel," lisas Raamat.