Presidendi veebilehte tabas laupäeval suur ummistusrünnak

Häkker ja Vene lipp.
Häkker ja Vene lipp. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Presidendi kantselei veebileht on olnud juba kolm nädalat ummistusrünnakute all, viimati tabas veebikülge president.ee suurem laviin laupäeval, kui sellele tehti paari tunniga 40 miljonit pöördumist.

"Paar päeva tagasi rünnati presidendi kantseleid väga tugevalt. Õnneks pihta ei saadud. Ma räägin küberrünnakust," ütles president Alar Karis esmaspäeval Vikeeraadio "Välistunnis".

Riigipea sõnul olevat Eesti pädevad asutused öelnud, et seekord oli 50 korda tugevam kui eelmine sarnane.

"Aga, et mingit kahju sellega ei tekitatud, siis see näitab, et me oleme nende aastatega väga palju õppinud ja oleme osavad kaitsma ennast ka selliste tugevate rünnakute eest," rääkis Karis.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer kinnitas ERR-ile rünnaku toimumist ja selgitas, et tänu täiendavalt paigutatud kaitsele suudeti rünnak tõrjuda.

"President.ee veebileht on tõesti viimase kolme nädala jooksul olnud ummistusrünnakute sihtmärgiks. Näiteks laupäeva, 2. juuli õhtul alates kella 18-st prooviti mõne tunni jooksul rohkem kui 40 miljonit korda veebilehte külastada. Kuigi Eesti president on tuntud ja populaarne, siis sellises mahus huvi ei ole kindlasti tavapärane ja loomulik," ütles Tammer.

"Need rünnakud pole siiani veebilehele mõju avaldanud, sest maikuus lisasime tänu valitsuse eraldatud vahenditele riiklikult olulistele veebilehtedele lisakaitsekihi. See võimaldab meil eristada päris inimeste päringuid pahatahtlikest ning vältida olukorda, kus veebileht ei tööta liiga suure pahatahtliku koormuse ehk rünnete tõttu," selgitas RIA esindaja.

Tammeri sõnul on sarnaste ummistusrünnakute arv kasvanud pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat. Eesti puhul on aprillist saadik märgata rohkem rünnakuid siinsete veebilehtede ja teenuste vastu, kuid olulist mõju seni olnud ei ole.

"Nagu eespool mainisin, siis valitsuse eraldatud raha abil saime veebilehtede ja teenuste ette panna nn "võrke", mis praht-päringud kinni püüab. Jälgime praegu teraselt, mis toimub nii Eesti kui ka partnerriikide küberruumis," lubas Tammer.

Reedel rääkis Tammer ERR-ile, et Eestis oli suurem küberrünnakute laine aprilli teisel poolel ning mai alguses. Mais oli rünnakute taga Vene häkkerite rühmitus KillNet. Kes laupäevase rünnaku taga oli, pole RIA veel kindlaks teinud.

Tema sõnul ei soovi häkkerid Eestiga tegemist teha, sest siinne valmisolek ja kaitsemeetmed on tugevad ning seetõttu on rünnakute mõju olnud väike ning need ei kujuta endast suurt ohtu: "Jah, veebileht ei tööta ja inimestel jääb info saamata, aga rohkemat kahju ei ole. Kindlasti ei ole ohtu andmelekkele või veelgi enam sellele, et keegi pahatahtlikult lisaks ligipääsule ka andmeid muudab."  

Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul jäävad sarnased ründed kestma veel pikaks ajaks.

"Eesti inimesed ja ka riik peab olema selleks valmis veel üsna pikka aega," tõdes Tammer.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: