Macroni partei ei saanud parlamendivalimistel enamust, küll aga piisavalt kohti, et jätta peaministriametisse Élisabeth Borne.

Macron ühtegi teist parteid koalitsiooni ei kutsunud. Ta ütles, et traditsioonilised valitsusparteid ehk sotsialistid, kes nüüd on osa laiapõhjalisest vasakliidust NUPES'st, ja konservatiivsed vabariiklased, ei ilmutanud erilist soovi valitsusleppega või mis tahes vormis koalitsiooniga liituda.

Küll aga hoiab president kinni oma kolmest võtmeministrist, eelkõige siseminister Gérald Darmaninist. Tema seisab aga silmitsi vägistamissüüdistustega ja oli hiljuti kriitika all seoses jalgpalli Meistrite liiga finaali korraldamise fiaskoga Saint-Denis's, kus ei suudetud ohjeldada huligaanide märatsemist.

Samuti jätkavad rahandusminister Bruno Le Maire ja välisminister Catherine Colonna.

Macron alistus avalikkuse survele ja vallandades vägistamiskatses süüdistatud solidaarsusminister Damien Abadi.

Kuid arenguministrina jätkab Chrysoula Zacharopoulou, kes on endine arst ja keda endised patsiendid on süüdistanud vägistamises günekoloogiliste läbivaatuste käigus.

Tervishoiuministri ametisse asub endine erakorralise meditsiini ja kiirabijuht François Braun, kelle sõnul on Prantsusmaa tervishoiusüsteem pärast koroonapandeemiat omadega puntras. Braun esitas asja parandamiseks 41 reformiettepanekut. Ka tema on uurimise all süüdistatuna hooletuses haiglate varaga ümberkäimisel.

Opositsioon nimetab ümberkorraldust pealiskaudseks, öeldes, et sisulist muutust see valitsus kaasa ei too.

Macron on ka ise sisepoliitikast sisuliselt kadunud. Tema keskendumine rahvusvahelisele areenile ja Venemaa tegevusele Ukrainas on tugevdanud tema ülbet ja külma mainet.

Olles kaotanud parlamendi alamkojas absoluutse enamuse, peavad Macron ja tema valitsus iga reformi ja seaduse läbisurumiseks parlamendierakondadest liitlasi leidma.

Borne esitleb teisipäeval parlamendi ees oma poliitikat ja taotleb seejärel parlamendilt kabineti usaldushääletust. Vasakpoolsed plaanivad aga valitsuse umbusaldamist.