Soojatootjad: maagaasi kasutamist tuleks vähendada

Enefit Power
Enefit Power Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti energiatootjad leiavad, et olukord gaasitarnete osas on kriitiline ja riigil tuleks kaaluda alternatiivsete kütuste kasutamist.

Eesti ettevõtjad ja turuosalised muretsevad, et Balti-Soome regiooni umbes 60 teravatt-tunnine gaasinõudlus on hetkel tagatud maksimaalselt kuni 39 teravatt tunni ulatuses. Talve vaates jääb sellest nende hinnangul väheks.

"Sellest kogusest ei piisa, et kogu eelseisva kütteperioodi gaasitarned regioonis katta. Eesti ja Soome teevad küll koostööd, et luua aasta lõpuks täiendav LNG vastuvõtmise võimekus, kuid kuni selle terminali reaalse käivitamiseni ei ole täielikku kindlust, et vajalikud täiendavad LNG tarned käesoleva aasta lõpuks regiooni ka tegelikult jõuavad," kirjutas Eesti Energia juht Hando Sutter läkituses majandusministrile.

Kuna gaasimüüjad ei julge sellises olukorras kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks kohustusi võtta, julgustas ministeerium Sutteri sõnul ettevõtjaid valmistuma alternatiivsete kütuste, nagu põlevkiviõli, kasutuselevõtmiseks.

Siin on aga Sutteri sõnul probleem selles, et kuna vedelkütused on keskkonnalubades reeglina arvel reservkütustena, mida võib kasutada aastas kuni kümme päeva, tuleks nende pikemal kasutamisel paigaldada käitistele täiendavaid heitgaaside puhastusseadmeid. Seda aga enam ajaliselt ei jõua, väidab Sutter, ja pakub välja, et tehtaks erand, mis leevendataks nõudeid heitgaaside hulgale.

"Erandi rakendamiseks peaks omavalitsus kuulutama välja soojusega varustamise hädaolukorra, mis annab omakorda keskkonnaametile aluse peatada kuni kuueks kuuks vastava käitise heitgaaside emissioonidele kehtestatud piirmäärade kohaldamise," kirjutas Sutter ettevõtjate nimel.

Ettevõtjad nendivad, et olukorras, kus puudub kindlus, kas täiendavad LNG tarned käesoleva aasta lõpuks regiooni ka tegelikult jõuavad, oleks põhjust kaaluda koheste maagaasi tarbimist vähendavate meetmete rakendamist. Seega uurib Sutter, mida arvab majandusminister plaanist, et Enefit Power hakkaks juba juulis Narva katlamajas maagaasi asemel alternatiivkütust ehk põlevkiviõli kasutama.

Probleemiks varustuskindlus hädaolukorras

Lisaks soovivad soojatootjad teada, kas Balti riikide või Eesti ja Läti vahel eksisteerib kokkulepe, et Eesti maagaasi müüjad Lätis hädaolukorra tekkides Incukalnsi hoidlasse hoiustatud gaasi ka tegelikult kätte saavad.

Probleemiks on ettevõtjate hinnangul ka alternatiivsete kütuste, nagu põlevkiviõli, varustuskindlus. Kui riik soovib maandada kõrge maagaasihinnaga kaasnevaid hinnariske alternatiivsete kütuste kasutamisega, siis tuleks tal juba aegsasti sõlmida tootjatega tarnelepingud. "Eesti Energia kuulub alternatiivsete kütuste, nagu põlevkiviõli, tootjate hulka, kuid kui klient aegsasti piisavas mahus tarnelepingut sõlmida ei soovi, siis vajaduse ehk hädaolukorra tekkides ei ole Eesti Energial põlevkiviõli klientidele pakkuda. Selleks ajaks on kogu toodang pikaajaliste lepingutega juba ette ära müüdud," märgib Sutter.

Ettevõtjad ootavad majandusministeeriumilt oma märgukirjale vastukaja ja on valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: