Scholzilt vastuseid nõudvad kliima-aktivistid kleebivad end Berliinis teedele

Kliimaprotestijad Berliinis
Kliimaprotestijad Berliinis Autor/allikas: Martin Junkermann

Viimastel nädalatel on kliima-aktivistid ja keskkonnateadlased blokeerinud Berliinis iga päev liiklust, kleepides end liimiga olulisematele kiirteedele. Aktivistid ei kavatse proteste lõpetada enne, kui kantsler Olaf Scholz võtab selge seisukoha uute naftapuurimiste vastu Põhjameres.

Teede tõkestamist korraldab organisatsioon Viimane Generatsioon (Letzte Generation), kelle hüüdlause järgi oleme viimane põlvkond, kes suudab veel kliimakatastroofi ära hoida.

Teisipäeval liitus aktsiooniga ka teadlaste rühmitus Scientists Rebellion. Steglitzi linnaosas kleepis kaheksa teadlast end autoteele, blokeerides neli autorada. Umbes tunni pärast jõudis kohale politsei, kes tõstis aktivistid teelt.

Protestid on viimastel päevadel saanud tugevat kriitikat nii autojuhtidelt aga ka näiteks Berliini linnapealt Franziska Giffeylt, kelle sõnul läheb selline ebaseaduslik teede blokeerimine ja liiklusummikute tekitamine üle piiri.

Protestil osalenud Charite' ülikoolikliinikus töötav bioloog Nana-Maria Grüning kirjeldas, kuidas autojuhid tulid järjest autodest välja ja karjusid nende peale. Autojuhtide agressiivsest reaktsioonist on tema hinnangul näha, et ühiskond ei mõista olukorra tõsidust.

"See, kuidas meid ära aeti, oli väga valus. Politseinik väänas mu käsi ja tõstis mu üles. Aga meil ei jää enam midagi muud üle," rääkis naine.

Koos Saksa teadlastega blokeeris kiirteed ka Greta Thunbergiga Fridays For Future asutanud austraalia kliimaaktivist Janine O'Keeffe. Tema sõnul on oluline, et ka teadlased protestivad.

"Küsimus ei ole enam poliitikas, vaid faktides. Teadlased peavad inimestele tõestama, kui suures kriisis me oleme," ütles O'Keeffe.  "Me oleme teinud petitsioone, marssinud massidena tänavatel, ka nõustanud valitsusi. Aga mitte miski ei aita, meid ei kuulata," põhjendas naine äärmuslikke protestiformaate.

Berliini protestidega nõuavad aktivistid peamiselt liidukantsler Olaf Scholzi avaldust Põhjameres naftapuurimise küsimuses. Ukraina sõjast ja Venemaa gaasitarnete vähenemisest tulenevalt on Saksamaa asunud otsima meetmeid leevendamaks eelseisvat energiakriisi. Näiteks on riik kiirendanud veeldatud maagaasi (LNG) meritsi importimise plaane, otsustanud taaskäivitada kivisöel töötavad elektrijaamad ja arutanud võimalusi uurida uusi nafta- ja gaasivarusid Põhjameres. Nana-Maria Grüningu sõnul ei lõpe protestide enne, kui Scholz kinnitab, et Põhjamerre ei tule uusi naftapuurauke.

"Kuus kuud tagasi valimiste ajal teeskles Scholz, et ta on kliimakantsler ja lubas keskkonnateemasid hoida prioriteedina. Aga valitsuse käigud pole seda näidanud," rääkis Scientist Rebellioni liige, keskkonnateadlane Kyle Topfer.

Tema sõnul peaks riik nafta juurde puurimise asemel seda säästma, näiteks võiks Saksamaal seada autodele kiiruspiirangu, mida praegu pole. Samuti võiks aktivistide ettepanekul olla ühistransport tasuta. "Need on hädaabimeetmed, mille saaks käiku lasta kohe ning mis aitaks energiat kokku hoida," ütles Topfer.

Artikli autor on International Journalists programmi raames praktikal Berliner Zeitungis

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: