Saks: Ukrainas hõivatud alad on Venemaa jaoks liiga suur tükk
Venemaa on praeguseks hõivanud laias laastus 20 protsenti Ukraina territooriumist, mis on neile haldamiseks liiga suur tükk ning saavutatu võib kergesti käest libiseda, eriti Lõuna-Ukrainas, hindab julgeolekuekspert Rainer Saks.
"Suur osa sellest, mis nad praegu hõivanud on, on nende jaoks liiga suur tükk, nad ei suuda neid kontrollida, eriti lõunas hõivatud alasid. Lisaks ei ole nad suutnud seal üles ehitada mingisuguseid alternatiivseid võimustruktuure," rääkis Saks "Vikerhommikus".
Saks ei usu, et Venemaa suudab väga kaua hoida Lõuna-Ukraina osa. Idas on olukord natuke keerulisem, kuna seal on Venemaa logistiline juurdepääs palju parem – varustus- ja ühendusteed on lühemad ja võimalus ressurssi kasutada parem.
"No vaatame, seal otsene sõjaline tulemus on tähtsam. Lõunas võib laguneda see võim ka puhtalt sellest, et nad ei suuda seda hallata. Küll aga nad suudavad rindel kaitsesõda pidada palju pikemalt, kui nad lõpetavad pealetungi."
Saks jagab Briti peaministri Boris Johnsoni veendumust, et Ukrainal on suutlikkus seni kaotatud territooriumid tagasi vallutada. "Ukrainal on see võimalus olemas. Nad ei ole ka ideaalsed, nad eksivad, teevad vigu, asjad ei lähe nii hästi, nagu nad tahaksid. Aga nad on ikkagi liikunud selles suunas, et oma eesmärke saavutada. Kõige olulisem on, et Ukrainas võitleb kogu rahvas, võitleb oma vabaduse ja tegelikult ka ellujäämise eest. Neil valikuid nagunii ei ole. Küllap nad selle lõpuks ära teevad."
Lähinädalatel sõjategevus jätkub ja Ukrainal pole praegu mingit motivatsiooni sõjategevuses pausi võtta, kuna see töötaks selgelt Venemaa kasuks, rääkis Saks.
"Me näeme, et Vene väed suudavad suuremaid pealetungioperatsioone korraldada väga väikesel, piiratud alal, mis näitab nende ressursside kahanemist. Ukraina tegevus on suunatud Venemaa väljakurnamisele. Kui nad lähema paari nädala jooksul suudavad olla edukad, siis kindlasti on neil võimalus ka kaotatud alasid tagasi võita," usub Saks.
Kuna Venemaa, saavutamata algseid eesmärke, on sõjas ebaõnnestunud, siis vajaks ta mingit taktikalist pausi, mingit vaherahu. "Külmutatud konflikt sobiks neile väga hästi selles plaanis, eriti kui saavutada veel poliitiline initsiatiiv rahvusvahelisel tasandil, muutuda selliseks Ukrainat survestavaks pooleks. Seda ei ole praegu saavutatud ja Ukraina on keeldunud nendest läbirääkimistest," selgitas Saks.
"Ma arvan, et üldiselt on läänes ka aru saadud, et Venemaa president ei kavatsegi otsida poliitilist lahendust. Diplomaatilist lahendust ei saa teha Ukraina rahva arvelt. Kõik on vist aru saanud, et Venemaa ainuke võimalus sellest välja tulla on Venemaa sõjajõud siiski Ukrainast välja suruda ja siis võib tekkida mingi teine poliitiline reaalsus, kus vähemalt on võimalik saavutada mingi vähem või rohkem püsiv kompromiss mitte Ukraina rahva arvelt otseselt."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Johannes Voltri