Soe vesi soodustab vetikate ja parasiitide levikut

Sinivetikas Pirita rannas
Sinivetikas Pirita rannas Autor/allikas: Pirita Linnaosa valitsus

Inimestele vaevusi põhjustavad vetikad ning parasiidid on meie veekogudes alati olemas, kuid soe vesi soodustab nende levikut veelgi.

Vetikatele ja veeloomadele meeldivad nii nagu inimestelegi soojad suved ja soe vesi. "Nad kipuvad tulema just niimoodi, mitte suplushooaja alguses, aga kindlasti keskel ja pigem ka lõpupoole," sõas terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns.

Liepkalns ütles, et vihmavesi ning inimesed toovad meie vetesse liigseid toitaineid, mis annavad vetikatele ja muudele veeparasiitidele hea võimaluse paljuneda.

Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia emeriitprofessori Ingmar Oti sõnul on viimastel aastatel kõne all olnud sinivetikad meie ümber veekogudes ja muudes niisketes kohtades peaaegu alati olemas.

"Mõned neid suudavad fikseerida õhulämmastikku, see tähendab, et kui kaks põhilist toitainet meil veekogus on – fosfor ja lämmastik. Ja kui lämmastikku jääb puudu, siis need "poisid" on kavalad ja oskavad õhust seda juurde võtta. Nii et see annab neile eelise teiste vetikate ees," rääkis Ott.

Sinivetikad võivad aga inimestele tekitada mitmeid tervisehädasid. Näiteks nahaärritusi või põletikku. "Aga kui sa ikka seda vett neelad, siis võivad tõesti tekkida lausa värinad, palavik, oksendamine, kõhulahtisus."

Oti sõnul on parasiite meie veekogudes palju ja väga erinevates kohtades.

"Parasiidid on hästi kavalad, nad on osanud niimoodi siin maailmas ennast sättida, et nad kiusavad, aga nad enamasti ei tapa. Ja nad on ka kavalad selles mõttes, et nad on hästi varjatud, nende elutegevus on varjatud ja neid on raske nii-öelda avastada, mis sul selle vaeguse põhjustas," rääkis Ott.

Väiksemates veekogudes võib parasiitide levikule kaasa aidata ka veelindude toitmine. Toitmine meelitab ligi rohkem linde, kes omakorda meelitavad ligi veeparasiite. Inimestele tekitavad aga sügelust ning punetust peamiselt veeparasiidid imiussid ehk tserkaarid, mitte sinivetikad.

"Kui ujuda sellises kohas, kus veelinnud pesitsevad või paiknevad või lihtsalt ka ringi ujuvad, nagu pardid ja luiged ja seal lähedal ka natuke muru näiteks on, kus tigudel on võimalik elada, siis seal vee sees ujumine võib põhjustada seda sügelust, pärast kehad on täpilised," rääkis Ott.

Veekogude täiesti puhta ja õitsenguvabana hoidmine pole aga Oti sõnul suure ressursside ja tehnika vajalikkuse tõttu võimalik.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: