EL-i rahaline toetus Eestile sõjapõgenikega tegelemiseks püsib marginaalne

Ukraina põgenike registreerimiskeskus Tallinnas Niine tänaval.
Ukraina põgenike registreerimiskeskus Tallinnas Niine tänaval. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Euroopa Liit on seni toetanud Eestit Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katmisel üheksa miljoni euroga. Kuigi Euroopa Komisjon plaanib liikmesriike toetada täiendava 400 miljoni euroga, on Eesti osakaal sellest summast tõenäoliselt marginaalne.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada liikmesriikidele rände- ja pagulasfondi, aga ka välispiiri fondi kaudu täiendavalt 400 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali ütles ERR-ile, et esimene osa sellest summast on antud juba riikidele, kes Ukrainaga vahetult piirnevad – Rumeeniale, Ungarile, Slovakkiale ja Poolale. Raha sai ka Tšehhi. Nende riikide vahel jaotati välja peaaegu 250 miljonit eurot.

152 miljonit eurot jaguneks plaani järgi ülejäänud liikmesriikide vahel, kes on Ukraina sõjapõgenikke vastu võtnud. Tali ütles, et praegu Euroopa Komisjonis alles arutatakse, mis põhimõtetele tuginedes see raha välja jagada. Oma osa sellest rahapotist peaks saama ka Eesti, aga kui suur see rahaline toetus olema saab, pole teada. Otsus peaks tulema juulis, enne suvepuhkusi.

"Me ootaksime, et meie vajadused, mis meil on seotud Ukraina põgenike vastuvõtuga, saaksid ka Euroopa Liidu poolt arvestatavas ulatuses toetatud. Meie eelduste kohaselt me tõenäoliselt sealt rände- ja pagulasfondist Eesti jaoks väga suurt toetust ei saa, mis oleks ka võrreldav sellega, mis me oleme praegu riigieelarvest ise kasutanud. Nii et tõenäoliselt see toetus on üsnagi marginaalne," lausus ta.

Tali lisas, et sellest rahastust saaks katta vaid põgenikega seotud esmased vajadused. Põgenike pikaajaliseks toetamiseks see meede tema sõnul ei sobi.

Juuni lõpus leevendas Euroopa Komisjon ka ühtekuuluvuspoliitika fondide raha kasutamise reegleid. Tali sõnul on see eelkõige kasulik riikidele, kel on veel Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 raha kasutamata ning kuna Eesti on eelmise eelarveperioodi rahad eeskujulikult ära kasutanud, siis see konkreetne ettepanek meile kasu ei too.

Praegu makstakse valdav osa sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kulusid Eesti riigikassast. Kevadel eraldas valitsus riigikogule saadetud uues lisaeelarves sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks kokku umbes 243 miljonit eurot.

Aprilli lõpus kirjutas ERR, et Euroopa Komisjon on siiamaani võimaldanud Eestil kasutada Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks üheksa miljonit eurot. Osa tuli varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) reeglite leevendamisest ja reservi kasutusele võtmisest. Teine osa ühtekuuluvusmeetmetest pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE). Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja ütles, et üheksa miljonit eurot kehtib ka praegu.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrid esitasid 20. juunil enne ülemkogu ka ühise pöördumise. Peaministrid tõid välja, et Euroopa Komisjoni välja pakutud meetmed on küll samm õiges suunas, kuid need ei ole piisavad, et Ukraina põgenikega seotud väljakutsetega hakkama saada.

"Sõjapõgenike vajaduste katmine on hädavajalik, kuid seda ei peaks tegema rahaliste ressursside arvelt, mis on juba eraldatud struktuursete väljakutsete lahendamiseks, nagu kliimamuutus ja digiüleminek," on avalduses kirjas.

Balti riigid pakkusid välja, et loodaks uus ajutine meede, mis oleks mõeldud liikmesriikides asüüli saanud ukrainlastele. Avalduses seisab, et seda võiks rahastada 2022. või 2023. aasta Euroopa Liidu eelarvest, võttes arvesse kõiki võimalikke paindlikkusi. Samas ollakse Tali sõnul valmis leidma võimalusi ka Euroopa Liidu eelarveraamistiku väliselt.

"Balti riikide peaministrid küsisid ühispöördumises 6000 eurot aastas põgeniku kohta. See võiks olla lähtekoht, kust läbirääkimisi pidama hakata," lausus Tali.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: