Viie esimese kuuga on riigieelarve aastaks planeeritud laekumisest täidetud 41 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Palgafondi kiire kasvu jätkumine tõstab tööjõumakse

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus mais 17,5 protsendini. Keskmine töötasu kasvas aastaga 11,6 ja töökohtade arv 5,4 protsenti.

Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (61,7 protsenti) on ajaloolisel kõrgtasemel – töötajaid oli mais 26 100 võrra enam kui möödunud aastal ja 9800 võrra enam kui kriisieelsel 2019. aastal.

Sektoritest vedas mai palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (+140,8 protsenti töötukassa töötasu hüvitist arvestamata). Seda mõjutas eelmise aasta madal baas – siis oli antud sektor sarnaselt aprillile üks suuremaid töötasu hüvitise saajaid.

Sotsiaalmaksu tasumine suurenes mais 11,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mida toetas tööturu positiivne areng palgafondi jätkuvalt kiire kasvu näol.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas mais 21 ja juunis 66 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Juuni laekumist toetas teisest pensionisambast lahkujate tulumaks 38 miljoni euro ulatuses.

Kõrged hinnad avalduvad üha enam mõju kütuseaktsiisi laekumisele

Aktsiiside tasumine suurenes mais aastatagusega võrreldes 6,1 protsenti, mida eelkõige toetas alkoholiaktsiisi (+24,7 protsenti) tasumine.

Alkoholiaktsiisi kiire kasv tuleneb põhiliselt eelmise aasta COVID-19 pandeemiast põhjustatud madalast võrdlustasemest. Tallinna sadamapiirkonna kaubanduse elavnemine ja Tallink Grupi reisijate arvu mitmekordne kasv on kindel märk turismi taastumisest, märkis rahandusministeerium.

Vaid kütuseaktsiisi tasumise jäi eelmise aasta mai tasemest madalamaks.

Viie kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi tasumine eelmisest aastast veel 2,6 protsenti kõrgem.

Nii bensiini deklareerimine kui müük on hakanud tasapisi vähenema. Bensiini jaemüük on vähenemas ühtlaselt kõigis maakondades ning suuremas languses on hinnaklassilt kallim bensiin E98.

Aastases võrdluses on vähenemist märgata ka maagaasi kogustes, mis on tänavu viie kuuga langenud 19 protsendi võrra. Seda põhjustab mitmekordistunud maagaasi hind võrreldes aasta varasemaga. 

Käibemaksutulu kahekohaline kasv on tingitud uuest hinnatõusu tipust

Käibemaksu maikuu tasumise kasv aeglustus 15,8 protsendile, mis on tugevnenud võrdlustaseme tõttu 13 protsendipunkti väiksem kasv kui aprillis. Eelmise aasta maikuust alates leevendati rangeid COVID-19 piirangud, mida tänavu kevadkuudel ei olnud. Selle aasta esimese viie kuu tasumine (1,262 miljardit eurot) on 20,5 protsenti suurem mullusega võrreldes ehk 215 miljonit eurot.

Käibemaksu tasumise suurenemist mõjutab üha kiirenev inflatsioon, mis ulatus mais 20 protsendini.

Suur osa hinnatõusust tuleneb energiahindade (mootorikütus, elekter, gaas) kallinemisest, samas järjest enam kandub energiahindade tõusuga seotud sisendite kallinemise teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Sundkulutustega seotud kaupade ja teenuste hinnatõus annab käibemaksu tasumisele positiivse impulsi, kuid samal ajal põhjustab tarbija säästuvõime vähenemist ja kindlustunde halvenemist.

Tekkinud käibemaksu võlg küll eelmise kuuga võrreldes veidi suurenes ja küündib 167 miljoni euroni, kuid on 11 protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal.

Tegevusaladest panustas mais käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jae- ja hulgikaubandus  ning ehitus, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 23 ja 42 protsenti.

Hulgikaubanduse tõus tulenes tegevusala laiapõhjalisest ja ühtlasest kasvust, sealjuures enim mootorikütuste hulgimüügi suurenemisest. Samuti mõjutas jaekaubanduse tasumist enim mootorikütuste müük, mis valdavalt tulenes hinnatõusust. Mais kiirenes müügi kasv nii hoonete ehituses kui ka eriehituses, mis tõi kaasa tugeva tasumise tõusu mullusega võrreldes.