"Inflatsiooni tingimistes on ratsionaalne üle kulutada. Varusid pole mõtet hoida, siis maksad lihtsalt trahvi oma raha pealt," ütles Helme esmaspäeval Vikerraadios saates "Välistund".

Helme viitas sellele ajale, kui tema oli Jüri Ratase valitsuses rahandusminister, mis sattus suuresti koroonakriisi ajale, kus Eesti riik samuti laenu võttis, ehkki suhteliselt vähem kui teised Euroopa riigid. "Selge, et kõik [riigid] laenavad ja kulutavad," lisas ta.

Helme tõi sellise kulutamise põhjenduseks inflatsiooniga kaasneva raha odavnemise, mistõttu saab tulevikus sama summa eest vähem.

Helme sõnul on 20-protsendine inflatsioon nagu rikkuse maksustamine, kus kõigilt võetakse rikkust vähemaks 20 protsenti vähemaks! "Aga samas sulab ka iga aasta sinu võlast 20 protsenti ära," lisas ta.

Samas ei saa selline olukord väga kauaks kestma jääda ning peagi peavad valitsused kulutamisele pidurit tõmbama, tõdes Helme.

"Üks hetk saab raha otsa ja siis võetakse see raha ettevõtetelt ja inimestelt ära – kas inflatsiooni, devalveerimise või muu taolise kaudu. Ühel hetkel tuleb heldeid sotsiaaltoetusi kokku hakata korjama, mille abil on valijate hääli kogutud," rääkis ta.

Helme prognoosis, et laenuintressid võivad tõusta kümne protsendini ning sellel saavad olema väga rängad tagajärjed, näiteks eluasemelaenu võtnutele. Samas võib probleeme tekkida ka ettevõtjatel. Tema hinnangul on oodata rahapakkumise vähenemist ja intresside tõusu, millel on tagajärjed ka riigieelarvele.

"Kui euro tuli, siis meile öeldi, et see on lihtsalt teistsuguse pildiga Saksa mark. Aga päriselt on läinud nii, et see on teistsuguse pildiga Itaalia liir. See on sisuline vahe ja see suunab inimeste ja riikide käitumist. Kui on kindel valuuta, siis on mõttekas säästa, aga kui liir, siis pole mingit motivatsiooni ega mõistlikku majanduslikku käitumist raha kogumisel ja hoidmisel," rääkis Helme.

Sõerdi sõnul näitab Helme olukorda siiski liiga mustades toonides. Tema sõnul näitavad Eesti riigieelarve esimese poolaasta andmed, et selle aasta defitsiit jääb prognoositust väiksemaks ja ka lisaeelarveks ei kulu nii palju, kui algselt mõeldi.

"See, kui eelarve mürinal üle laekub, on inflatsiooni esimene faas. Aga järgmine faas see, et kõik hakkavad streikima, kuna inimesed ütlevad, et ei tule selle palgaga välja. Ja siis tekib riigieelarvele lisakulu surve. See hetkeline rõõm ja ebameeldiv osa on alles tulemas," märkis selle peale Helme.

Sõerd leidis, et Euroopa keskpank on praegusele inflatsiooni kiirenemisele väga aeglaselt reageerinud ega ole sekkunud nii kiiresti kui USA Föderaalreserv. Igal juhul mõjutab intressimäärade tõstmine riikide laenamist, aga ka erasektorit. Sõerdi sõnul hakkavad riikide võlakirjade tootlused oluliselt erinema, kuna investorid hindavad, milline on iga konkreetse riigi risk, kui suur võlatase, jätkusuutlikkus, eelarveseis. "See kõik kas premeeritakse või karistatakse intressimääradega," tõdes ta.

Sõerd tõi ka näiteks Eesti pikaajalised võlakirjad, mis võeti väga soodsatel tingimustel, isegi miinusintressiga, kuid viimaste võlakirjade intress oli 0,99 protsenti.

Saates oli pikemalt jutuks Euroopa Keskpanga roll praeguse inflatsiooni kujunemisel ning võimalik tegevus selle peatamiseks ja majanduse käigushoidmiseks. Samuti arutasid saatekülalised Euroopa Liidu lõunapoolsete riikide võlakoormuse üle ning sellest lähtuvalt euroala tuleviku üle.