Luhamaa piiripunktis oli teisipäeval liiklus tavapäraselt tihe ning Venemaa poolt saabunud masinad ootasid üle piiri jõudmist. Väidetavalt on paljud autokonteinerid tühjad, sest lihtsalt kõiki kaupu pole enam lubatud üle piiri viia.

"Hetkel ei ole sanktsioonide ülemineku perioodi lõpp nähtavat mõju avaldanud. Piirivalvurid on küll öelnud, et tuleb sisse rohkem ilma kaubata veokeid, ehk siis on küll oma kauba Venemaale ära viinud ja nüüd tulevad tühjana tagasi, kuid eks neid mõjusid saame hinnata siin pigem nädalate kui päevade jooksul," rääkis politsei- ja piirivalveameti Kagu piiripunkti juht Peter Maran.

Luhamaa piiripunktis ületab piiri ööpäevas keskmiselt 200 kaubaveokit. Üle piiri tuuakse valdavalt Venemaa kaupa, mida sanktsioonid ei puuduta ja mida transpordivad Poola, Serbia, Moldova ja näiteks ka Rumeenia numbrimärkidega veokid.

"Alates 10. [juulist], kui ülemineku periood üle sai, siis natukene meie rakurss muutus, kuni siiani oli meil suur osakaal lepingute kontrollil, et kas need on ikka õiguspärased, siis nüüd tegelikult peame me hakkama kontrollima kaupade vastavust, sest kindlasti kaubad otsivad turgu ja Vene ostjaid. Me peame kindlasti vaatama, et kui mingid uued kaubad turule tekivad, et nad oleksid ikka selle koodiga, et nad ei oleks sanktsioneeritud kaubad. Otsitakse nii-öelda pettekoode, et vältida sanktsioone," rääkis maksu- ja tolliameti Lõuna tollipunkti juht Toomas Huik.

Keelatud kaupa vedavada veokid saadetakse piirilt tagasi, aga eraisikud oma reisi jätkamiseks võivad oma kaubast loobuda.

Ka Narva piiripunktis pole esimestel päevadel erilisi muutusi täheldatud

Kui varem kippusid Narvast Venemaale minejad eksima eelkõige luksuskaupade Eestist Venemaale viimisel, siis alates esmaspäevast on probleeme ka alkoholiga.

"Kui me räägime 10. juulist rakendunud keeldudest reisijatele, siis on see eelkõige alkohol. Keelatud on kange alkoholi toomine ning reisijad kas teadmatusest või ettevaatamatusest ikka seda toimetavad," sõnas Ida tollipunkti juhataja Virgo Treinbuk.

Sõjapõgenikke Venemaalt Eestisse aidanud ema ja poeg ostsid Narvast koju kaasa juustu. Sanktsioonidest hullemaks pidasid nad seda, et sõda käib.

"Raske on aru saada, et midagi sellist toimub meil tänapäeval. Käib 21. sajand, aga inimesed ei suuda kokkuleppele jõuda - see on väga hirmus," ütles Peterburi elanik Pavel.

Sanktsioonide puhul tõid nad esile selle, et Venemaa pankade kaardid enam paljudes riikides ei kehti.

"Normaalseid pangakaarte ei ole ja nüüd saame Eestisse tulla vaid sularahaga, mida on ka raske osta ja mida pärast on keeruline tagasi viia," sõnas Jelena.

Sularahaga seotud probleemid tõi sanktsioonidest rääkides esile ka Treinbuk. "Olukord on keeruline selle tõttu, et kindlat summat ei ole paika pandud, mida tohib välja toimetada. On mainitud vaid seda, et reisija võib kaasa võtta eurorahatähti ainult tema ja tema perekonnaliikmete sihtkohta jõudmiseks. Kuna sihtkohad on Venemaal äärmiselt erinevad ja ka väga kaugel, siis nende väljaselgitamine nõuab lisategevusi," kirjeldas ta.

Sanktsioonide rikkumise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.