Vene perioodika lettidelt kadumine mõjutab peamiselt tarnijaid

Ajalehed.
Ajalehed. Autor/allikas: ERR

Vene perioodikale asenduse leidmine on keeruline ja aeganõudev protsess ning selle lettidelt kadumine mõjutab peamiselt tarnijaid.

Eesti poelettidelt kadunud vene päritolu perioodika moodustas Lehepunkti tegevjuhi Kristo Heinmaa sõnul ühe kolmandiku kõikidest müüdavatest ajakirjanduslikest toodetest. Lehepunkt on ainus jaekettidele ajakirjanduslikke tooteid tarniv ettevõte.

"Kui me räägime tiraažiliselt ehk kui palju neid tooteid oli, siis see on ikkagi kolossaalne number. Eestis on väga palju vene keelt kõnelevaid inimesi ja sellel hetkel neil, kuni suures pildis ka tänaseni, tekkis lihtsalt vaakum, neil ei olnudki enam on harjumuspäraseid tooteid enam üldse võimalik osta," ütles Heinmaa.

Rimi ostujuhi Talis Raagi sõnul nende poode aga vene perioodika kadumine mõjutanud ei ole. "Tõenäoliselt on seal asi ikka selles, et inimesed ei tule toidupoodi ostma peamiselt ajakirju või ajalehti, see on pigem kaasost. Me väga suurt mõju ega ka klientidelt tagasisidet selle kohta saanud ei ole."

Prisma sortimendi- ja hankedirektor Tõnis Tomingase ütleb, et mingil määral on vene kirjanduse kadumine siiski ka neid mõjutanud.

Heinmaa toob välja, et sortiment on kõikides poodides väga erinev, mistõttu võis toodete kadumine mõjutada aga hoopis Maxima kliente.

"Maximal on rohkem selline, ma ei tea, kuidas nad ise ennast identifitseerivad, aga meie kaubamüükide osas, julgeme öelda, et rohkem venekeelne klient. Venekeelne ajakirjandus müüs kõige paremini Maximates."

Toodete asendamine kodumaiste kirjastuste omadega on aga Heinmaa sõnul raske, sest on keeruline panna kokku toimetust, kes kvaliteetseid venekeelseid väljaandeid looks.

"Küll me oleme suutnud Lätist, Leedust, kuskilt mujalt riikidest toimetada mitte vene päritoluga venekeelset ajakirjandust, aga selle nii-öelda tühimiku täitmine võtab väga palju aega," sõnas ta.

Asenduste toomine välismaalt on aga Eestisse keeruline, kuna see on teiste suurriikide kõrval niivõrd väike turg.

"Meie mahud on nagu naljanumbrid nende igapäevaste müükide juures, me ei saa tooteid, mida me tahaksime," sõnas Heinmaa.

Lisaks toob Heinmaa välja, et ka väga erilised nišitooted on Eestis ebaatraktiivsed.

"Tegelikult on väga palju põnevaid ajakirju, näiteks me lehepunktis kõik oma kolleegidega oleme visanud õhku, et mida võiks tuua ja vaadata, uurida, puurida. Näiteks oleme proovinud võtta poksiajakirja, oleme võtnud autoajakirju, vormeliajakirju, me oleme võtnud isegi rongimudelismi ajakirju. Aga kui nad ei müü, siis ei ole mõtet ka hoida neid siin, koormata riiuleid ja kanda kahju," sõnas Heinmaa.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: