"Eks igaühe teekond ministriks saamisel on erinev. Ma arvan, et kõige olulisem põhjus, miks mina täna siin olen, on see, et ma olen selles valdkonnas viimased seitse aastat toimetanud, olen kultuuriministeeriumis töötanud, andnud ka siis endast parima, loonud väga palju valdkondadeüleseid suhteid," rääkis seni kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantslerina töötanud Hartman.

"Aga ma ütleksin, et võib-olla esimene kontakt või tunnetus seista teemade eest algas üliõpilaskondade liidus ja sealt pärineb ka minu kontakt Lauri Läänemetsaga, kes selle ettepaneku mulle mõned päevad tagasi tegi," jätkas ta vastuseks küsimusele, kuidas ta ministriks sai.

"Me oleme Lauri Läänemetsaga väga pikaaegsed sõbrad ja oleme rääkinud ka nendel teemadel. Eks ta on ikka nalja visanud sellel teemal, et ühel hetkel, Piret, sinust minister saab. Aga ma usun, et see valmisolek ja otsuse tegemine – et nüüd on päriselt see hetk, kus tuleb öelda kas jah või ei – see oli ikkagi ootamatu," kirjeldas uus minister.

Rääkides oma senisest tööst asekantslerina rõhutas Hartman eesti keele õppe tähtsust ning väljendas heameelt, et uue koalitsiooni üks sihte on kiirendada eestikeelsele õppele üleminekut.

"Keel on äärmiselt oluline vahend – see on lõimumise vahend, aga teisalt on ka oluline, et lapsed õpiksid koos. Praeguse haridussüsteemi juures me loome lõimumatust ja segregatsiooni pidevalt juurde," rääkis ta. "Mul on ääretult hea meel, et see punkt on koalitsioonileppesse pandud. Ja ma kindlasti olen siin nõudlik partner hoidmaks silma peal, et see ei oleks lihtsalt punkt paberi peal, vaid et see päriselt realiseeruma hakkab. Kas see juhtub selles ajatempos – ma väga loodan."

Oma tööst asekantslerina tõi ta ühe suurima saavutusena esile eesti keele majade avamise Ida-Virumaal ja uute õpetajate toomist nendesse.

Rääkides kultuurivaldkonna rahamuredest, ütles uus minister, et ühest küljest on hea, et seal on nii palju väga häid tegijaid. "Aga see tähendab loomulikult, et supp jääb lahjemaks, kui me räägime ainult nendest ressurssidest, mis meil on," lisas ta.

"Kui me võrdleme ennast Euroopa Liidu riikidega, siis protsentuaalselt riigieelarvest ei ole meie kultuur alarahastatud. Aga loomulikult, mida väiksem on riik, seda rohkem läheb ka kultuurile, sest kultuur on üldse see mõte, miks meil täna riigid on," tõdes Hartman.

Küsimusele, kust kultuur raha juurde võiks saada, ütles Hartman, et tahaks keskenduda sellele, kuidas saaks erasektorit rohkem kultuuri rahastama tuua.

"Meil on täna hästi tublisid kultuurisõpru, metseene, kes toetavad kultuurisündmusi aastakümneid. Väga paljud neist ei tule ega tiku esile, ei taha välja paista. Ma arvan, et minu ülesanne on, kuidas neid kultuurisõpru oleks veel rohkem. Ma loodan, et avaneb võimalus selle peale mõelda," rääkis ta.

Hartman on Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna liige alates 2012. aastast. 
Hartman (sünd. 1981) on lõpetanud Lüganuse keskkooli ning Eesti Maaülikooli ettevõtluse ja ökonoomika erialal, lisaks on ta lõpetanud 2022. aastal ka Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe erialal digimuutused ettevõttes. Ta on töötanud Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehena, SDE tegevjuhi ja fraktsiooni nõunikuna ning kultuuriminister Indrek Saare nõunikuna. Kultuuriministeeriumi asekantsleriks sai ta 2017. aastal.