Sõja 147. päev: USA kindral: Ukraina pole Donbassi veel Venemaale kaotanud
Vene välisminister Sergei Lavrov teatas kolmapäeval, et Venemaa ja Ukraina vahel pole praegu mõtet rahukõnelusi pidada. Samas intervjuus ütles Lavrov, et Venemaa võib laiendada oma "sõjalise erioperatsiooni" tegutsemisala, kui lääneriigid annavad Ukrainale veel pikamaa ründerelvi. USA kindral ütles, et Donbass pole lõplikult Vene vägedele kaotatud.
Oluline 20. juulil kell 22.30:
- USA staabiülem kindral Mark Milley sõnul pole Donbass Vene vägedele lõplikult kaotatud;
- Hinnanguliselt on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest oma töö kaotanud;
- Ukraina esileedi Olena Zelenska pidas USA Kongressi ees kõne;
- Lavrov: rahukõnelusi Ukrainaga pole praegu mõtet pidada;
- Vene allikate sõnul ründas Ukraina droonidega Zaporižžja tuumajaama;
- ÜRO andmeil on alates 24. veebruarist piiriületuste arv Ukrainast kasvanud 9,5 miljonini;
- USA saadab Ukrainasse lisaks neli raketisüsteemi HIMARS;
- Reznikov: USA antud HIMARS on oluliselt takistanud Vene vägede edasitungi;
- Kiiev: Ukraina ei taha, et sõda kestaks talveni;
- Valge Maja: Venemaa valmistub annekteerima Ukraina alasid;
- WSJ: Ukrainal on raskusi, et kasutada lääne relvasid rindejoonel;
- Kiiev: Ukraina väed tekitasid Donetski oblastis venelastele märkimisväärseid kaotusi;
- Ukraina pommitas Hersoni piirkonnas asuvat Antonovski silda;
- Ukraina: Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastis asuvat Huliaipole linna.
Leedu annab Ukrainale täiendavat sõjalist abi
Leedu kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et annab peagi Ukrainale täiendavat sõjalist abi.
Ministeeriumi teatel saab Ukraina M13 ja M577 soomustransportööre, samuti laskemoona reservväelaste väljaõppeks.
Leedu tegi ka ettepaneku korraldada Ukraina rahvuskaardile ulatuslik sõjaline õppus.
"Ukraina on kindlaks teinud ka peamised nõudmised sõjalise väljaõppe jaoks ning [Leedu armee] on nüüd valmis neid täitma," lisas ministeerium.
USA staabiülem kindral Mark Milley sõnul pole Donbass Vene vägedele lõplikult kaotatud
Kindral Mark Milley sõnas peale Ukraina kontaktgrupi virtuaalset kohtumist, et Ida-Ukraina Donbassi piirkond pole veel Vene vägedele lõplikult kaotatud.
Milley hinnangul toimuvad Donbassis väga rasked lahingud väga väikese eduga. Teisisõnu võivad Vene väed mõni päev edenda vaid mõnisada meetrit või paar kilomeetrit.
Staabiülem sõnas, et hoolimata venelaste vähesest ja aeglasest edust on mõlema poole kaotused olnud sellest hoolimata väga suured ning paljud külad on lahingute käigus hävitatud.
Hinnanguliselt on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest oma töö kaotanud
Ukraina majandusteadlase Timofei Mõlovanovi sõnul on ligikaudu 30 protsenti ukrainlastest kaotanud oma töö alates Venemaa kallaletungist riigile 24. veebruaril.
Mõlovanovi sõnul tuleb peab olukorra parandamiseks ettevõtlussektor suunama oma pingutused relvajõudude vajaduste katmiseks.
Majandusteadlase sõnul puuduvad praegu selged andmed majanduslanguse suurusest ning sellele saab lõpliku hinnangu anda alles aasta lõpus.
Timofei Mõlovanov oli vahemikus 2019-2020 Ukraina majandusminister.
Ukraina esileedi Olena Zelenska pidas USA Kongressi ees kõne
Ukraina esileedi Olena Zelenska palus oma kõnes Kongressile, et USA annaks Ukrainale õhukaitsesüsteeme. Esileedi tänas Kongressi Ukrainale juba praeguseks antud abi eest.
Ukraina esileedi kohtus eraldi teisipäeval USA esileedi Jill Bideniga.
Lavrov: Venemaa eesmärgid ulatuvad Donbassist kaugemale
Vene välisminister Sergei Lavrov teatas kolmapäeval, et Venemaa ei kavatse oma "sõjalist operatsiooni" piirata Ida-Ukraina Donbassi piirkonnaga, vaid soovib operatsiooniala laiendada ka teistele territooriumitele, vahendab Ria Novosti.
Lavrovi sõnul on Venemaa sunnitud oma "sõjalise erioperatsiooni" eesmärke laiendama, kui lääneriigid annavad Ukrainale rohkem pikamaa relvastust. Lavrovi sõnul ohustavad sellised relvad Venemaad ja nn rahvavabariike.
Vene välisminister kinnitas ka ajakirjanikele, et praegu pole mõtet pidada rahukõnelusi Venemaa ja Ukraina vahel.
Kui Venemaa tungis 24. veebruaril Ukrainale kallale, eitas Vladimir Putin, et eesmärk on Ukraina territooriumite okupeerimine. Tollal väideti, et "sõjalise erioperatsiooni" eesmärk on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine.
25. märtsil, kui oli selge, et Kiievi linna ei suudeta vallutada, teatas Vene kaitseminister, et "sõjalise erioperatsiooni" esimene faas on läbitud ning seejärel keskendub Venemaa "oma põhieesmärgile, Donbassi vabastamisele." Nelja kuuga on suudetud vallutada Luhanski oblast, kuid Ukraina vägede käes on veel osa Donetskist.
Vene allikate sõnul ründas Ukraina droonidega Zaporižžja tuumajaama
Energodari esindaja teatas Ria Novostile, et Ukraina väed ründasid Vene vägede poolt okupeeritud Zaporižžja tuumajaama mitme kamikaze drooniga.
Viimane rünnak toimus kl 15 Ida-Euroopa aja järgi.
Sarnane rünnak toimus 12. juulil, mil droonidelt kukutati tuumajaama kompleksis asuva hoone pihta 120mm miinipilduja mürske.
Teateid ei ole võimalik praegu sõltumatult kinnitada.
ÜRO: piiriületuste arv Ukrainast ületas 9,5 miljoni piiri
Alates 24. veebruarist, mil Venemaa alustas täiemahulist invasiooni Ukrainasse, on riigist lahkunud miljonid inimesed.
ÜRO põgenikeagentuur teatas kolmapäeval, et nende andmetel on selle aja jooksul Ukrainast välja tehtud kokku 9 547 969 piiriületust.
USA saadab Ukrainale lisaks neli HIMARS raketisüsteemi
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas, et Valge Maja teatab sel nädalal uuest sõjalise abi paketist Ukrainale. Kirby sõnul sisaldab uus abipakett uusi HIMARS-i raketiheitjaid ja täiendavat laskemoona.
USA kaitseminister Lloyd Austin kinnitas kolmapäeval, et USA saadab Ukrainale neli HIMARS mitmikraketiheitjat. Sellele lisaks annab USA Ukrainale vastavat moona.
Lloyd Austini sõnul on USA andnud Ukrainale 2,6 miljardi dollari eest julgeolekuabi. Kaitseminister lisas, et Ukrainale on surmavat relvastust andnud üle 30 riigi.
Reznikov: USA antud HIMARS on oluliselt takistanud Vene vägede edasitungi
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas teisipäeval, et USA antud HIMARS (High Mobility Artillery Rocket Systems) mitmikraketiheitjad on olulisel määral takistanud Vene vägede edasitungi. Reznikovi sõnul on ukrainlased HIMARS-iga hävitanud ligikaudu 30 Vene vägede juhtimispunkti.
Reznikov siiski rõhutas, et Vene vägede rünnakute tõrjumiseks ja vasturünnakute tegemiseks vajab Ukraina veel rohkem lääne päritolu suurtüki- ja raketisüsteeme.
Kaitseminister hindas, et Ukraina vajab ligikaudu 50 sellist süsteemi, arvestades rindejoone suurt ulatust, mis on peaaegu 2500 km. Edukaks vastupealetungiks vajaks Ukraina umbes 100 sellist relvasüsteemi.
Reznikov teatas muuhulgas, et Ukraina on muutunud uute relvasüsteemide katseplatsdarmiks. Ukraina on sellest ka huvitatud, et saaks testida moodsaid relvasüsteeme Vene vägede vastu võideldes ning Reznikovi sõnul on Ukraina kutsunud ka eri riikide kaitsetööstuseid, et nad katsetaks oma uut relvastust Ukrainas.
Kiiev: Ukraina ei taha, et sõda kestaks talveni
Ukraina presidendi administratsiooni juht Andri Jermak ütles, et riik ei taha, et sõda kestaks talveni. Jermaki sõnul lubaks sõja venimine Venemaal oma positsioone kindlustada ja see muudaks Ukraina vasturünnakud raskemaks.
"Meie jaoks on väga oluline, et see ei veniks talveni. Pärast talve, kui venelastel on olnud aega end kindlustada, on kindlasti raskem," ütles Jermak.
Valge Maja: Venemaa valmistub annekteerima Ukraina alasid
USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby teatas, et Venemaa kindlustab enda kontrolli all olevaid Ukraina alasid. Moskva valmistub Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblastite annekteerimiseks. Kirby sõnul plaanib Venemaa seal korraldada võltsitud referendumid. Samuti tahab Moskva viia kohaliku valuuta üle rublale ning sundida elanikke taotlema Vene kodakondust.
ISW: Kreml võib Ukraina vasturünnaku ärahoidmiseks kasutada tuumarelva ähvardust
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel võib Kreml annekteerida Ukrainas vallutatud alad. Seejärel võib Moskva ähvardada tuumarelvaga. Venemaa võib siis väita, et plaanib kasutada tuumarelva oma territooriumi kaitsmiseks.
Mõttekoda teatas samuti, et Venemaa rahvuslased nõuavad üha rohkem, et Kreml kuulutaks välja mobilisatsiooni.
Ukraina pommitas Hersoni piirkonnas asuvat Antonovski silda
Uudisteagentuur Reuters viitab Venemaa meediale ja teatab, et Ukraina väed pommitasid Antonovski silda. Vene uudisteagentuuri TASS teatel sai sild tugevalt kannatada.
Suurbritannia kaitseministeerium teatas samuti, et Ukraina väed ründasid silda. Ministeeriumi teatel on sild endiselt kasutuskõlblik, vahendas The Guardian.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 July 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 20, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/nx8fNH0vaD
#StandWithUkraine pic.twitter.com/9q2Q3h3FrA
Antonovski sild on oluline, sest see on üks kahest Dnepri jõe ületamise kohast. Sild võimaldab Venemaal varustada oma vägesid Lääne-Ukrainas okupeeritud territooriumil.
Londoni teatel on Herson Venemaa jaoks poliitiliselt ja sümboolselt oluline linn.
WSJ: Ukrainal on raskusi, et kasutada lääne relvasid rindejoonel
Ajalehe The Wall Street Journal andmetel on Ukraina sõjaväel raskusi lääne relvade kasutuselevõtuga rindel. Erinevate relvade tarnimise tõttu on Ukrainal üha rohkem logistilisi probleeme. Relvad vajavad erinevat laskemoona, hooldust.
Kiiev: Ukraina väed tekitasid Donetski oblastis venelastele märkimisväärseid kaotusi
Ukraina peastaabi teatel tekitas riigi sõjavägi Venemaa armeele märkimisväärseid kaotusi. Peastaabi teatel üritasid Vene väed 19. juulil edasi liikuda Donetski oblastis Spirne ja Ivano-Darivka külade suunas.
Pariis: kuus Prantsuse Caesar haubitsat on teel Ukrainasse
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna teatas, et kuus Caesar haubitsat on teel Ukrainasse. Prantsusmaa on varem Ukrainale tarninud 12 sellist haubitsat.
Ukraina: Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastis asuvat Huliaipole linna
Zaporižžja oblasti võimud teatasid, et Venemaa väed pommitasid Huliaipole linna. Ohvrite arv pole veel selge.
Sumõ oblasti kuberneri juhi teatel pommitasid Vene väed 19. juulil oblastit 78 korda. Oblasti juhi sõnul sai vigastada kaks inimest.
Ukraina: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis kolm inimest
Harkivi oblasti kuberner teatas kolmapäeval, et Venemaa väed pommitasid linna põhjaosas asuvat bussijaama. Kuberneri sõnul hukkus kolm inimest, üks neist oli 13-aastane.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 38 750 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1700 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 3905 (+13);
- lennukid 221 (+1);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 856 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 250 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 113 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 703 (+10);
- tiibraketid 167 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2767 (+14);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 70 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim
Allikas: Reuters/CNN/WSJ/ISW