Ranil Wickremesinghe valiti Sri Lanka uueks presidendiks hoolimata asjaolust, et tegemist ei ole Sri Lanka avalikkuse seas populaarse isikuga.

Wickremesinghe ülesandeks saab kriisidest räsitud riigi juhtimine, kus protestide tõttu pidi riigist lahkuma eelmine president. Wickremesinghe sai ametisse kui võitis Sri Lanka parlamendis rivaali Dullus Alahapperumat, saades 134 häält vastaskandidaadi 82 hääle vastu.

Sri Lanka endine president Gotabaya Rajapaksa põgenes riigist eelmine nädal, jõudes esmalt Maldiividele ja seejärel Singapuri. Tuhanded protestijad nõudsid Rajapaksa ametist tagandamist ja pidasid endist presidenti süüdlaseks riiki tabanud majanduskriisis.

Wickremesinghet peetakse nutikaks poliitikuks, kes on manööverdanud ennast presidendiks, kuigi tema koduerakond on kaotanud pea kõik liikmed, kes said 2020. aasta parlamendivalimistel mandaadi.

Varasemalt on Wickremesinghe olnud kuus korda Sri Lanka peaminister ning on edutult kandideerinud kahel korral Sri Lanka presidendiks.

Paljud riiki valitseva Podujana Peramnua erakonna liikmed toetasid Wickremesinghe valimist presidendiks, kuna teda peetakse pädevaks majandusküsimustes.

Sri Lanka on praegu kõnelustes rahvusvahelise valuutafondiga (IMF), et saada riigi majanduse stabiliseerimiseks IMF-lt laenu.

Wickremesinghe ametiaeg kestab 2024. aasta lõpuni, jätkates põgenenud Rajapaksa ametiaega.

Paljud protestijad aga ei ole uue presidendiga rahul, kuna teda peetakse osaks poliitilisest eliidist, kes tekitas riigile praegused majandusraskused. Sellegipoolest on protestid võrreldes varasemaga vaibunud.

Riigi poliitilist suunda juhtisid pikalt Mahinda ja Gotabaya Rajapaksa. Mahinda Rajapaksa muutus paljude jaoks kangelaseks kui Sri Lanka valitsus suutis tema juhtimisel alistada Tamiili mässulised peale pikalt kestnud kodusõda.

Sri Lankal elab 22 miljonit inimest ning saareriik saavutas iseseisvuse 1948. aastal.