Ukraina kool valmistub algavaks õppeaastaks, kuid osa õpetajaid on veel puudu

Uue Kunsti Muuseumis eksponeeritud laste joonistuste näitus, mis on avatud kuni 28. augustini
Uue Kunsti Muuseumis eksponeeritud laste joonistuste näitus, mis on avatud kuni 28. augustini Autor/allikas: Pressifoto

Ukraina sõjapõgenikele mõeldud koolis alustab sügisel õpinguid üle 500 õpilase, kuid osa õpetajaid on veel puudu, sest suvisel ajal on neid leida keeruline.

Sel sügisel Tallinnas tööd alustavas Ukraina sõjapõgenikele mõeldud Vabaduse koolis on kohti 800 õpilasele. Praeguse seisuga on kooli nimekirjas veidi rohkem kui 500 õpilast ja kooli töötajaid kokku ligi 30. Kooli õppedirektori Olga Selištševa sõnul on õpetajaid ja tugimeeskonda kokku tarvis vähemalt 60. Nende värbamine käib täie hooga, kuid suvisel ajal on õpetajate leidmine keeruline.

"Töö käib meil praktiliselt 24/7. See on suur väljakutse teha kolme kuuga suurt kooli. Kõige teravam küsimus on meeskond ja õpetajad. Keset suve leida õpetajaid on tegelikult üsna suur väljakutse," ütles Selištševa ERR-ile.

Koolis on õppekohad 7. kuni 12. klassi õpilastele, kuid sel aastal avatakse klassid 7-ndast kuni 11-ndani ning iga klassi kohta viis paralleeli. Ühes klassis alustab õpinguid umbes 20 õpilast.

Õpilased hakkavad koolis õppima keelekümblusmeetodil, mis tähendab, et osa ainetest on eesti ja osa ukraina keeles. Olga Selištševa sõnul hakkavad õpilasi ukraina keeles õpetama samuti Ukrainast Eestisse tulnud inimesed.

"Enamuse nende taust on selline, et nad tegelesid või olid hariduse valdkonnas ka Ukrainas. Nad on õpetajad või muud spetsialistid ja on huvitatud sellest, et selles valdkonnas jätkata ja Ukraina noortega siin tööd edasi teha ja neid aidata.," ütles Selištševa.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld rääkis, et kõige rohkem Ukraina lapsi ja noori elab Harjumaal ja riik tegi otsuse Vabaduse kool rajada siis, kui oli selge, et Tallinna linnal on kõikidele Ukraina lastele õppekohta keeruline tagada.

"Tallinna linnaga kokkuleppel 1.-6. klassi suudab linn kenasti kas olemasolevatesse koolidesse või ka uusi klasse juurde luues ära katta. 7.-9. klass ja sealt edasi siis gümnaasiumi osa ja kutseharidus jääb riigi vastutada," sõnas Põld.

Põllu sõnul riik praegu vajadust mõnes teises Eesti piirkonnas sarnase kooli avamiseks ei näe.

"Me oleme omavalitsustega pidevas suhtluses, meil on olnud ministeeriumi infotunnid ja koostöökohtumised erinevate omavalitsustega. Et nii nagu võimekus ja suutlikkus kohalikel omavalistustel koolikohti võimaldada on – et kui tekib vajadus, siis loomulikult tulevad need asjad ka arutelu alla, aga hetkel ei ole sellist plaani," ütles Põld.

Eestis elab kokku ligi 15 000 kuni 11-aastast Ukraina last ja noort.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: