Tuhanded valgevenelased taotlevad Leedus elamisluba

Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja avaldab Vilniuses meelt Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse
Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja avaldab Vilniuses meelt Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse Autor/allikas: SCANPIX/AP/Mindaugas Kulbis

Selle aasta esimestel kuudel taotles Leedus elamisluba üle 10 000 valgevenelase ja ligi 2000 Venemaa kodanikku, kes põgenesid nii repressioonide kui ka Ukrainasse sõdima mineku eest.

Leetu elama asuda soovivate valgevenelaste ja venelaste hulk kasvab üha. 14. juulil oli Leedu migratsiooniametis menetluses üle 4400 Valgevene kodaniku ja üle 1000 Venemaa kodaniku elamisloataotluse.

Valdav osa loataotlejaist saabki elamisloa. Sel aastal on Leedu tagasi lükanud vaid kolm loataotlust, kahe valgevenelase ja ühe venelase omad. Migratsiooniameti statistikast tuleb selgelt välja, et loataotluste hulk kasvas just pärast veebruari lõpupäevi ehk sõjategevuse algust Ukrainas.

Leedu elamisloa taotlemine võtab aega neli, hädaolukorras kaks kuud. Seega hakkasid paljud praeguseks loa saanud Valgevene ja Venemaa kodanikud seda taotlema juba 2021. aastal. Migratsiooniameti kinnitusel selgub statistikast aga, et trend ei rauge. Leedu Ida-Euroopa Uuringute Keskuse analüütiku Maksimas Milta sõnul põgeneb enamik Leedus elamisluba taotlevaist valgevenelastest Aleksander Lukašenko režiimi repressioonide eest, kuid kasvab ka nende hulk, kelle põgenemise põhjus on tahtmatus Ukraina vastu sõdima minna.

Milta sõnul tundis diktaator Lukašenko esialgu lahkujate pärast kergendust. Pikas vaates on kodanike massiline Valgevenest lahkumine Lukašenkole aga kahjulik, sest lahkuvad peamiselt parimas tööeas infotehnoloogiaspetsialistid.

Leedus elava Valgevene opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskaja sõnul pagetakse eeskätt Lukašenko režiimi järjest võikamaks muutuvate repressioonide eest. Näiteks mõisteti 20-aastane üliõpilane Danuta Perednja kuueks ja pooleks aastaks vangi üheainsa sõjavastase internetikommentaari eest.

Tsihhanovskaja sõnul elab Valgevene läbi sügavat poliitilist kriisi, millega praeguseks kaasnevad juba ka humanitaar-, majandus- ja demograafiline kriis. Tsihhanovskaja sõnul on suurem osa valgevenelastest vastu Venemaa sõjale Ukrainaga ja sellele, et Valgevene sõja pidamiseks oma territooriumi lubab. Režiim aga ei kõhkle oma kodanike vastu jõudu kasutamast mistahes sõjavastase hoiaku eest.

Toimetaja: Arni Alandi

Allikas: LRT

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: