Politsei jälgib, et avalikus ruumis ei kasutataks vaenulikku sümboolikat ning ei toimuks agressiooni pooldavaid kogunemisi.

Teisipäeval tähistati Narva vallutamist Nõukogude armee poolt 1944. aastal. Politseis registreeritud avalikul üritusel osales umbes paarkümmend inimest, kes asetasid lilli mälestusmärkide juurde. Kõnesid ei peetud ning Nõukogude Liidu sümboolikat ei kasutatud. Politsei toimuvasse ei sekkunud, kuna hukkunute mälestamine pole Eestis keelatud.

Juuli lõpus ja augusti alguses tähistatakse aga Venemaal sõjalaevastiku ja dessantvägede päeva ning sel puhul võib Ida-Virumaal toimuda spontaanseid kogunemisi ja vaenuliku sümboolika demonstreerimist.

"Neid tähtpäevi ei ole mõistlik Eesti riigis täna tähistada, kuna see on okupatsiooni ülistav, agressiooni toetav ja Vene Föderatsiooni narratiivi toetav. On juba mitu kuud möödunud ajast, kui jõustusid seadusemuudatused, mis puudutavad agressioonisümboolikat, selle kriminaliseerimist. Politsei seisukoht on ühene, me oleme resoluutsed, me ei hakka enam hoiatama ega asju käest ära võtma, vaid inimesega viiakse läbi koheselt menetlus. Ja kes tahab ikkagi mälestada oma sõjaväepäevi, siis istubki rahulikult kodus ja omaette teeb seda. See oleks meie lootus," rääkis Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi.