Myanmari hunta pikendab eriolukorda 2023. aastani
Myanmaris võimu haaranud sõjavägi pikendas eriolukorda riigis 2023. aastani. Myanmaris on toimunud mitmed protestid ja relvastatud vastupanu peale eelmine aasta toimunud riigipööret Aung Sung Suu Kyi demokraatlikult valitud valitsuse vastu, vahendab BBC.
Myanmari sõjaväehunta on lubanud vabu ja õiglaseid valimisi täpsustamata millal.
Esmaspäeval teatas aga Myanmari sõjavägi, et vajab veel aega riigi stabiliseerimiseks. Jätkuva eriolukorra raames on võimudel kergem inimesi kinni pidada.
Paljud inimesed Myanmaris on skeptilised, et sõjavägi oleks valmis korraldama demokraatlikke valimisi või andma võimu üle demokraatlikult valitud valitsusele.
Kindral Min Aung Hlaingi režiim pikendas esimest korda riigis eriolukorda eelmise aasta augustis. Eriolukorra volitustega nimetas kindral iseennast ka riigi peaministriks.
Kindrali sõnul tuleb reformida ka Myanmari valimissüsteemi kombineerides majoritaarset valimissüsteemi (first past the post) proportsionaalse esindatusega. Suu Kyi rahvuslik demokraatia liiga võitis ülekaalukalt 2020. aasta valimised majoritaarse valimissüsteemi abil.
Samuti arvas sõjaväelane, et liiga võimsad erakonnad on kõrvale tõrjunud teised poliitilised hääled riigis.
Armee tegi riigipöörde peale seda kui väitis, et 2020. aasta valimistel toimus ulatuslik valimispettus.
Rahvusvaheliste vaatlejate sõnul olid valimised suuresti vabad ja õiglased.
Peale riigipööret toimusid Myanmaris ulatuslikud protestid, mille raames miljonid inimesed tulid tänavatele.
Eelmine nädal hukkas Myanmari sõjaväehunta neli demokraatia eest võitlejat, mis oli riigi esimene hukkamine mitme aastakümne jooksul.
Sõjaväe juhitud režiimi vastu on tugev vastuseis väljaspool riigi pealinna ning on moodustunud rahva omakaitse üksused.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: BBC